Loomad ja keskpiire
Ajendiks avarii Kirdalu-Tagadi lõigul, põder vs auto. Sotsiaalmeedias tagasiside, kus mitmeid kordi on kohatud loomi teed ületamas ja keskpiire on seganud ning loom eksleb tee peal ehk püüab tagasi minna. Selgub tõsiasi, et keskpiirdega lõik on paigutatud vahetult rohekoridori kõrvale. Ning põhimõtteliselt võiks loomade liikumistee juures olla katkestus, nagu Tartu maanteel (ja ka Pärnu suunal) […]
Pinnaste liigitus – näpuviga juhistes – Tm_65 või A
Pinnaste liigitus nelja gruppi tuleneb Vene juhendist VSN 46-83, mis omakorda põhineb pinnaste määramise standardil, mille osas kasutatakse redaktsiooni GOST 25100-95. Lisaks viidatud peenpinnaste neljale grupile (A…D) on eraldi mõistena liivad ja kruusad. Kuid see jaotus ei ole piisav, kuna Vene juhendites on eraldi defineeritud ka jäme kerge saviliiv, mille omadused ei sõltu niiskusest, mis […]
Transpordi arengukava, RB ja populistlikud arvamised
Ajakirjanduses on teemast mitmeid arvamusartikleid, alustades hr valdkonna eest vastutava ministri seisukohavõtust, millele reageerisid riigikogujad (eksminister ja eksmaavanem) ning järjepannu ilmselt ka teised poliitikud. Pirko Konsa on toonud välja kaks konkreetset punkti või suunda: Esiteks mõeldakse tõsiselt teekasutustasude peale. „Maanteetranspordi keskkonnajalajälje kahandamiseks kehtestatakse teekasutustasud saastenormide, kasvuhoonegaaside heitkoguse ja taristu koormuse alusel,” öeldakse esimese suure meetme […]
Kutsesegadusest
LISA: üllatus-üllatus, minister Aas on sõna pidanud ja allpool kirjeldatud määrus oma muudatustega jõustus 02.07.2021. Nüüd jääb oodata kohtu otsuseid sest alltoodud teemadest kõik ei ole siiski lahendatud. Küll aga peaks praegu olema võimalik jälle kutseid välja anda. Järgnevad küsimused tulevad tõenäoliselt juba standardi või kutse andmise korra sisu suhtes – uut redaktsiooni asutakse ette […]
Naastrehv ja maksud
Pikalt arutatud teema – naastrehvi negatiivseid mõjusid on palju analüüsitud ja puutumata pole jäänud ka positiivne aspekt – liiklusohutuses. Lähtudes põhimõttest “saastaja maksab” on mõistlik naastukasutajatelt sisse nõuda kahju, mida nad oma tegevusega teevad, konkreetselt mõeldes siin eelkõige teekatendi kiirendatud kulumist. Võiks ju mõelda ka tervisekahjudele, kuid insenerina on tehniliselt lihtsam hinnata mõju teekattele. Küsimus, […]
Teeäärsed parklad raskesõidukitele (ja ka teistele)
Meie rahvusvahelistel põhimaanteedel liiguvad lisaks oma juhtidele kes ööseks koju jõuavad, ka paljud transiitreiside veokid. Kaugesõidujuhtidel on sõiduajareeglid mistõttu tuleb teatud aja tagant etteantud tundide arv välja puhata. Sõidukitel on küll suured paagid mis võimaldavad tankimata läbida 500 ja enam kilomeetrit. Juht vajab aegajalt siiski jalasirutuse ja vee väljalaskmise kohti ka lisaks kohustuslikele ööbimistele. Seega […]
Kandevõimest ja nõuetest
Alustame nõuetest. Määrused. Teeprojektile esitatavate nõuete määrus üsna uus. Käsitleme erinevaid huvipakkuvaid artikleid: teiste riikide normide kasutamine – §15 (2) sõnastuses, mis viitab võimalusele neid nõudeid kasutada vaid osaliselt koos põhjendustega §20 – muldkeha (nõuded pinnasele, nõlvusele ja tihendustegurile) ja dreenkiht (nõuded paksusele, materjalile ja tihendustegurile) §15 (8) – liiklussagedus, koormussagedus, vajalik E, viide tugevusarvutusele […]
Kas jätkub püssirohtu?
Kui partei peasekretär Gorbatšov Eestit külastas esitas vana kommunist Allik küsimuse “A hvatit li poroha?” Nüüd küsitakse, et kui korraga tuleb ehitada nii Rail Baltica objekte kui kiirel sammul 2+2 teelõike, kas teedeehituse sektor suudab seda teha. Jagaks vastuse mitmeks alateemaks. tehnika – see on määratud üheselt rahaga. Kui tehnikat ei piisa, tuleb hankida uut […]
Filtratsioon ja regulatsioonid
2020 novembris kinnitati MTM määruse 101 muudatused – sellega võeti maha kohustus filtratsiooni mõõta EVS 901-20 alusel, samuti lubati kaevise taastäites kasutada kohalikku pinnast/materjali ilma seejuures filtratsiooni nõudmata. MTM määrus 74 sisaldab kohustuse nii dreenkihi materjalil kui kaevise taastäite materjalidel määrata filtratsioon 901-20 alusel. See ei tähenda samal ajal, et nendest määratud numbritest midagi sõltuks […]
Bussipeatused ja ootavad autod
Bussipeatuste kavandamiseks on olemas tüüplahendused. Neid oleks vaja veidi täiendada – sõltuvalt võimalustest ja vajadustest. Kui tegemist on väiksema kasutusega ja lühiajalise peatusega, piisaks teeäärsest muldkeha laiendusest peatusetasku järel (maanteel võiks sel olla teepeenraga sama kate ehk purustatud kruus), tasku pikkuseks võiks pakkuda 10 meetrit mis on piisav kahe sõiduauto mahutamiseks (selline peaks asulavälistel teedel […]