Teedevaldkonna rahastamine ja järjepidevus
Ilmus ehitusuudistes kahe eraldi artiklina, kuid nüüd (detsember 2022) pärast THK kinnitamist tuleb veidi täiendada Teehoiu rahastamine muutus 2015 lahtisidestamisega eeldatavast kütuseaktsiisi laekumisest. Kuigi lubati, et pikas perspektiivis rahastamine ei kahane ja see võimaldab suuremat paindlikkust, ilmnes et paindlikkus tähendab tõsiseid kärpeid ning tuleb tõdeda, et poliitiku lemmiktoit on lubadused. Kui EL rahastamine oli mõeldud […]
Pikad sõidukid ja parkimine
PARKLATE KAVANDAMISEST Sõiduautod või matkabussid ja parkimine. Viimaste aastakümnetega on paisunud meie autopark. Enamlevinud sõiduautod on järjest suuremad – nii pikkuses kui laiuses. Muutunud on ka autopargi struktuur. Eelmisel sajandil võis kohata kerghaagiseid või ka väiksemaid haagissuvilaid. Maastikuvõimelise sõidukina tunti pigem villist GAZ-69 või UAZ-469, nüüd on uute mudelite võtmesõna maastur, kõikvõimalike liidestega parketimaasturist täismõõdulise […]
Haardetegur ja kergliiklus – ehk pigem kergliiklusalade hooldus
Täna on seisundinõuded fikseeritud MTM määruse nr 92 lisas 10. Selle järgi peaks asulasisese kergliiklusala (KLT = kergliiklustee kui üldmõiste mis katab kõik sõiduteest mingil viisil lahutatud alad, kus sõiduk ei liigu kuid on võimalik teiste liiklejate liikumine – kõnnitee, jalg- ja jalgrattatee või ka eraldiseisvad jalgteed ja rattateed, kuid mitte sõidutee kõrvale eraldi markeeritud […]
Gapman – profilomeeter
Englo toodab kergseadet Gapman – seade võimaldab jalakäija kiirusel fikseerida tee profiili. Põhimõte – väike nukuvankri mõõtu seade registreerib ratta pöörded ja seadme kaldenurga iga 5 cm vahemaa tagant (algne oli 10 cm intervall, kuid palusime seda väiksemaks teha). Mõõtmise tulemusena, kui näiteks fikseerida sõiduraja ristprofiili, saame objektil teada mõõtesirge (mõõtmise alg- ja lõpp-punkti vahelise) […]
Pinnased, maavarad ja materjalid
Teedeehituses kasutatakse erinevaid materjale, kallimad ja tugevamad ülakihtides ning järjest allpool odavamad ja nõrgemad kohalikud materjalid. Looduslike materjalidena on levinud purdsetted – liivad ja kruusad. Kui materjal leidub vahetult objektil, sama maaeralduse piires, on tegemist pinnasega mida on samuti võimalik teisaldada, näiteks süvendist muldesse. Kui aga materjal tarnitakse eemalt, karjäärist, on tegemist ehitustootega vastavalt ”toote […]
Raskeveokite jaotus
Statistikaamet kogub infot aruande TS52 jaoks, selles esitatakse veokite läbitud kilomeetrid telgede arvu järgi. Huvitav inf. Veomahud on ujunud, 2001 – 512 miljonit kilomeetrit – tõusnud 595 miljonini (2004) ja langenud praeguseks 315 miljonini. Peaaegu kaks korda. Ei usu, et tegelikult vedamist vähem, lihtsalt suure osa ka Eesti-siseseid vedusid teevad teised, odavamate juhtidega. Kuid teine […]
Betoonist ja kulumisest
Paldiski maantee betoontee katselõik valmis 2016, 540 meetril on kaks erinevat konstruktsiooni, 25 cm betoonplaadiga ning 20 cm betooni 5 cm asfaldist kulumiskihiga. Lisaks on vaatluses ka sama koormusega, piirnev asfaltkattega teelõik. Tallinna linna Kommunaal- ja Keskkonnaameti tellimusel uuris T-Konsult OÜ katendi seisu, põhitähelepanu roobaste moodustumise kiirusel. Lisaks betoontee objektiga katab pikaajaline seire ka teisi […]
Kaevetööde järgsest katendi taastamisest
Eriti linnatänaval on tavaline, et kaevetööde järel taastatud kate laguneb. Ehk ka teistpidi, kui kate laguneb, otsi kas see kaevetöödega seondub. Lihtne on mõista seda, kui tegemist on ainult lohuga kunagise kaevetööde kohal – tõenäoliselt ei ole augu ehk trassi täitmisel pinnaseid või materjale korralikult tihendatud. Võib mõista ka seda, et lagunema kipuvad vuugid ehk […]
Katendite liigitamised – kataloog, tüüp ja erilahendused
Seni oleme harjunud mõistma tüüpkatendina etteantud konstruktsiooni, kus valitakse lahendus, mis on korra läbi arvutatud ning projekteerija lihtsalt võtab valmislahendi materjalid koos etteantud kihipaksustega. Nüüd on ilmselt aeg seda mõistet täpsustada. On olemas tüüplahendused ja erilahendused. Nende kahe kategooria vahe seisneb materjalide ja pinnaste lähteandmetes, erilahenduste puhul mõõdetakse konkreetsete materjalide arvutusparameetrid ning neid kasutatakse otseselt […]
Geosünteedid ja tolerants
Geosünteeti iseloomustab tõmbetugevus, igal tehnilisel parameetril on oma tolerants. Projekteerija tegelikult ei teosta arvutusi geotekstiilide puhul vaid valib tugevusklassi, teades, et tegemist on keskmise ja sihtväärtusega. See tähendab ka, et tehniliselt on arvestatud varuteguritega. Nüüd tellija kontrollib materjali nõuetele vastavust ja kui projekteerija ei ole materjalide spetsifikatsioonis sisse kirjutanud tolerantsi ulatust, tekibki konflikt. Nõuetes on […]