Liiklusuuring ja vajalik täpsus
Liiklusuuringu vajalikust täpsusest Liiklusuuringul on VIIS eesmärki: Määrata liiklussagedus selleks et tee klass või sõiduradade arv täpsustada – vajalik ristlõige. Kontrollida ristmikuarvutust, et projekteeritav lahendus toimiks vähemalt 20 aastat. Anda alus katendi projekteerimiseks – siin võib olla oluline ehitusaegse liikluse mahu hindamine, ka lühema-ajaliste ümbersõitude mõju osas. Müra analüüsiks et selguks, kas ja kuhu on […]
Naastrehvid ja Tallinn
Tallinn ja naastrehvid Tallinnas paari aasta eest (2020) loendasid TTÜ tudengid kaubanduskeskuste parklates rehvikasutust – 62% sõiduautodest kasutasid naastrehve (varasemate uuringutega võrreldes on naastukasutus kahanenud). See protsent on linnaositi veidi erinev, Pirital vähem ja Rocca-al-Mare suunal rohkem. Loendust tuleks korrata et näha, millised on arengud. Soomes on naastrehvikasutus suurem, eriti põhjasuunal. Nii ka Rootsis, kuid […]
Bituumen on kallis ja täna ka raskesti kättesaadav. Mida teha?
Bituumen on kallis ja täna ka raskesti kättesaadav. Betoontee või pigem tsemendi kasutus alumistes kihtides? Bituumen on asfaltbetooni kallim komponent – asfaldis on lisaks sellele kivimaterjal ja filler ning vajadusel ka lisandid. Kivimaterjal annab asfaldile skeleti ja tugevuse, filler seob vaba bituumeni ja täidab asfaldi poore. Bituumen seob mineraalsed komponendid tervikuks ning teatud ulatuses on […]
Valglinnastumine, planeerimisprotsess ja rohelised eesmärgid
Valglinnastumine, planeerimisprotsess ja rohelised eesmärgid Ain Kendra, Roland Mäe, Ott Ojaperv, Sulev Sannik Kirjutaja ja kaasamõtlejad on erineva taustaga – Kendra on teedeinsener, kes on varem tegelenud laiemalt maaküsimuste ja planeeringutega ja õpetab insenere, Mäe on rattaentusiastist teedeinsener kes on istunud ametnikutoolil, projekteerib teid/tänavaid ja on uurinud valglinnastumise protsessi, põhjuseid ja tagajärgi doktoritöös (mis täna […]
KKEJ – märkused ehk kommentaarid
KKEJ kommentaarid – Ain Kendra Erinevad segud – fraktsioneeritud killustik (d/D), ridakillustik (Ø/x), sidumata segu (0/x) Fraktsioneeritud killustik kiilutakse, selle kiilumiseks kasutatakse mitte ainult peenemat killustikusegu – Vene norm PNST 390-2021 näeb ette ainult 31,5-63 kasutuse mida kiilutakse lisaks peenemale killusegule – ka freespuru, asfaldi või liiva-tsemendiseguga. Teised fraktsioneeritud killustikud ei ole lubatud. Selle normi […]
Teedevaldkonna rahastamine ja järjepidevus
Ilmus ehitusuudistes kahe eraldi artiklina, kuid nüüd (detsember 2022) pärast THK kinnitamist tuleb veidi täiendada Teehoiu rahastamine muutus 2015 lahtisidestamisega eeldatavast kütuseaktsiisi laekumisest. Kuigi lubati, et pikas perspektiivis rahastamine ei kahane ja see võimaldab suuremat paindlikkust, ilmnes et paindlikkus tähendab tõsiseid kärpeid ning tuleb tõdeda, et poliitiku lemmiktoit on lubadused. Kui EL rahastamine oli mõeldud […]
Pikad sõidukid ja parkimine
PARKLATE KAVANDAMISEST Sõiduautod või matkabussid ja parkimine. Viimaste aastakümnetega on paisunud meie autopark. Enamlevinud sõiduautod on järjest suuremad – nii pikkuses kui laiuses. Muutunud on ka autopargi struktuur. Eelmisel sajandil võis kohata kerghaagiseid või ka väiksemaid haagissuvilaid. Maastikuvõimelise sõidukina tunti pigem villist GAZ-69 või UAZ-469, nüüd on uute mudelite võtmesõna maastur, kõikvõimalike liidestega parketimaasturist täismõõdulise […]
Haardetegur ja kergliiklus – ehk pigem kergliiklusalade hooldus
Täna on seisundinõuded fikseeritud MTM määruse nr 92 lisas 10. Selle järgi peaks asulasisese kergliiklusala (KLT = kergliiklustee kui üldmõiste mis katab kõik sõiduteest mingil viisil lahutatud alad, kus sõiduk ei liigu kuid on võimalik teiste liiklejate liikumine – kõnnitee, jalg- ja jalgrattatee või ka eraldiseisvad jalgteed ja rattateed, kuid mitte sõidutee kõrvale eraldi markeeritud […]
Gapman – profilomeeter
Englo toodab kergseadet Gapman – seade võimaldab jalakäija kiirusel fikseerida tee profiili. Põhimõte – väike nukuvankri mõõtu seade registreerib ratta pöörded ja seadme kaldenurga iga 5 cm vahemaa tagant (algne oli 10 cm intervall, kuid palusime seda väiksemaks teha). Mõõtmise tulemusena, kui näiteks fikseerida sõiduraja ristprofiili, saame objektil teada mõõtesirge (mõõtmise alg- ja lõpp-punkti vahelise) […]
Pinnased, maavarad ja materjalid
Teedeehituses kasutatakse erinevaid materjale, kallimad ja tugevamad ülakihtides ning järjest allpool odavamad ja nõrgemad kohalikud materjalid. Looduslike materjalidena on levinud purdsetted – liivad ja kruusad. Kui materjal leidub vahetult objektil, sama maaeralduse piires, on tegemist pinnasega mida on samuti võimalik teisaldada, näiteks süvendist muldesse. Kui aga materjal tarnitakse eemalt, karjäärist, on tegemist ehitustootega vastavalt ”toote […]