Taktiilsed kivid tänavaruumis (brai-kivid, mummukivid, triibukivid). Tänane juhend on koostatud Pimedate Ühingu eestvedamisel, kasutuse käigus on leitud piisavalt aspekte mida juhend ei käsitle ning kogemusi mis vajavad juhendiks kirjutamist. Nõuded kividele/plaatidele (standarditega reguleeritud betoonile, looduskivile – aga lisaks ka muud kunstkivid nagu EPO ja klinker), lisanõuded brai-kividele (millised peavad mummud/triibud olema), liiklustehnilised reeglid (kuidas kivid peavad paiknema), ehitustehnilised reeglid (kuidas konstrueerida katend), hooldusreeglid (millega võib peale minna). Seosed määruste ja juhenditega (EIT 28, MKM 101). Andreas Saluste, TTÜ
Inspector kergdeflektomeetrid ja suurem tald (I-4 ja 300 mm, I-5 ja 200 mm) ning võrdlus Dynatest LWD seadmega, laboratoorsed katsetused ja võimalusel ka välikatsed (see eeldab et kaitsmine jääb aasta lõppu või 2026 jaanuari). Konkreetsete katselõikude katsetamised igal kihil, võrrelda tuleks tulemust kergseadmega vahetult pärast tihendamist ja pärast 24h ooteaega. Plaatkoormuskatse vajab võrdlust süvistatult ja ilma süvistamata. Kas ilmnevad seosed liivpinnastel Ev2 ja tihenduskvaliteedi hindamiseks Ev2/Ev1 suhtarvuga Inspectorile suurte taldadega, sest senised katsed on näidanud küll seost lõikerõngaga mõõdetud tihendusteguri ja kergseadme elastsusmooduli vahel, kuid seda ainult Taani ja Saksa koolkonna seadmetel. Kas Inspectori suur tald tõstab korrelatsiooni tugevust piisavalt või ei. Võrdlused Inspector-4 (300 mm) ja Inspector-5 (200 mm) taldadega. TKTK
Ääsmäe-Kernu kaalupunkti andmete põhjalikum analüüs kolmel eesmärgil. 1) võrdlus tavaloenduse tehnoloogiaga et ühtseks saada sõidukite liigituse arusaam 2) siirdetegurite arvutus uue kontrollitud liigituse alusel (selgub et Ääsmäe-Kernu tegeliku kaalumise ja rehvijaotuse järgi siirdeteguri komplekt on väga lähedane 60-tonni töös arvutatuga) ja 3) sõidukite jälje hajumise analüüs teoorias sest tänase kaalupunkti infost ei suuda tuvastada sõiduki asukohta tee ristlõikes loenduri ületamise hetkel. Kirjanduse ja turuanalüüs võimalike tehniliste vahendite suhtes.
TrAm katendikataloogi uuendus – teed, kus liiklus on kuni 1000 AKÖL kuid taandada erinevatele aluspinnastele. Lisaks ka külmakerkearvutus – erinevate piirväärtuste korral. Analüüsida maaparandusteede ja metsateede puhul tehtud valikuid. Teha ettepanekud ka nõuetele juurdepääsuteede kohta, mis peaks tagama vähemalt prügiveole ja päästeteenistusele vajalikud juurdepääsud. Samas ka sillutiskatted näiteks sõiduautode parklate jaoks (murukivi). Algselt on selle kataloogi koostamisel mõeldud just KOV teedele, kuid sisu vajaks olulist laiendamist nii aluspinnastega seonduvalt kui ka erinevate materjalide kasutuseks.
Möödasõidunähtavus teoorias, ohutu möödasõidunähtavus erinevate kiiruspiirangute ja kiiruste vahede korral, arvutuslik sõiduk möödasõiduarvutusteks, vaikimisi peaks olema võimalik mööda sõita ilma lubatud kiirust ületamata. Vajalikud vahekaugused nii tavaolukorraks kui möödasõiduks (kui lähedale tohib minna enne vastassuunda minekut ehk manöövri algust; kui lähedale tohib tagasi reastuda pärast möödasõitu). Soome ja USA andmete ja uuringute analüüs. Linke ja mõtlemise alust leiab möödasõiduartiklist siinsamas.
Šlakikillustiku kasutamine teekonstruktsioonis, materjal on kirjeldatud Soome juhises. Uurida, kui sügavale ulatub kergdeflektomeetri mõju ning kas vastab tõele arvutuslik (KRP) kandevõime. Katsetada materjali kui sellise elastsusmoodulit Proctori vormis ja võrrelda seda välitingimustes saavutatud tulemustega erinevate kihipaksuste juures. Kuna vajalik on kandevõime väärtus, siis võrrelda šlakikillustikul saavutatut sama paksu tavakillustikuga.
KRP, parameetrite diferentseerimine võttes küll aluseks Soome süsteemi kuid täiendades seda oluliste materjalide osas nii KAPi baasil kui mujalt – erinevad asfaldid, sh soojad segud; erinevad killustikud (lähtuvalt nii killustiku liigist kui lähtekivimi tugevusest), liivad ja pinnased (et arvestada lõimisetegurit). Ka pinnase stabimine väiksema sideainekogusega. Erinevate materjalide elastsusmoodulite laboratoorne katsetamine, et (pinnaste puhul) diferentseerimisel rakendatavad proportsioonid oleksid vastavuses mõõtmistulemustega. Alused Simmo Talpas-Taltsepa MSc töös olemas. Põhjalikumalt uurida ERAPave tarkvara võimalusi ja seal kasutatud parameetreid
KRP vs KAP vs ERAPave, hinnavõrdlused, riigiteedel arvestades vaid suurema liiklusega teid, jaotus liikluse ja/või koormuse järgi et mitte arvestada neid teid kus liiklust/koormust pole ja piisaks kerg- või siirdekattest. Konstruktsioonid väiksema liikluse juures (nt kuni 6000 AKÖL) killustikalusel, suurema liikluse juures stabialusel.
RB materjaliveod ja katendi ressurss. Tegelikult ka Paldiski gneiss ja selle laialivedu üle Eesti. Gneissi osas püüab Energiasalv asja lahendada eraldi logistikalepinguga (mida ei saa väga õigeks pidada, sest nii on kogu logistika vaatluse alt välja toodud), riik (TrAm ja RB) hoiavad asjast eemale et materjalide hankimine kogu täiega on ehitaja enda mure, tagades ühe lepinguga vaid ballastkillustiku tarne Muuga ja Riia sadamate kaudu. Millised võiksid olla paekillu veokaugused & marsruudid ja võrrelda seda mahtu gneissi veoga üle riigi. Ning teine pool, kui ballastkillustik tuuakse Muugale ja Riiga, mis mahu need annavad teedele. Hinnanguliselt ballasti maht on suht tagasihoidlik, kuid kõike seda saame raudteega vedada väga piiratud punktidesse. Täna on see Muuga ja Pärnu, lisandub Soodevälja, ilmselt toimib ka Tartu kaubajaam ja kuuldavasti soovitakse kasutada ka Türi-Viljandi kaubajaamasid, kuid üldjuhul ongi probleemiks kaupade liialt väike kogus, et rongitäit korraga kokku ei saa. Ja väiksemate jaamade haruteed jäävad liiga lühikeseks (nt Rapla, Liiva). Karjäärimaterjali vedude teemat on analüüsinud Antti Kempi (TKTK 2024) kuid ainult ühe muldkeha ehituslepingu baasilt, vaja oleks aga laiemat vaadet.
Kattemarkeering (termoplast) ja nakke katsetamine. Tehnoloogia eeldab asfaldi puhastamist ning võimalik on nakke kontroll (tõmbekatse), sest talihooldajal puudub võimalus kuidagi markeeringut eriliselt säästa. Tegelikult huvitaks siin ka termoplastmarkeeringu haardetegur. Võimalik et on isegi seosed. Betoonkattel on vajalik külm tehnoloogia, selleks on kahekomponendiline termoplast.
Teekonstruktsiooni elukaarekulud. On paraku tihedalt seotud ka tasuvusanalüüsidega, seega vähemalt kaasjuhendajaks peaks olema Tiit Kaal. Ehituse ja hoolduse kulud peaksid TRAM andmetest tulema (kuigi süsteemset inffi on raske leida). Kasutajakulud tuleb lisada. Oluline on vastav mehhaanika kokku panna ja seoseid uurida. Täieliselt toimivat lahendust tõenäoliselt veel ei saa. Tõenäoliselt saab selle teema siduda ERAPave tarkvara tundmaõppimisega (LCC) koos emissiooniarvutustega (LCA). TrAm on teema vastu huvi tundnud, kuid kas see ka rahastamist leiab?
Seisundinõuded (M92) ja kandevõime ning tasasus. Täna ei ole kandevõimele mingeid nõudeid, kuid siin peaks olema ka see, mis teedelagunemisperioodi koormuspiirangute aluseks oleks. Ja lisaks ka vajumite arvestamine, sest pelgalt IRI arv lühematele lõikudele ei ole okei ning linna kohta see IRI teema ei laiene (määruses on viide et see nõue on vaid maanteele). M92 piirab täna vaid aukude ja pragude esinemist. Kergliiklusalade tasasus kipub täna järjest olulisemaks seoses väikserattaliste abivahendite (tõuks, elektritõuks, rulluisk) kasutamisega. Ehk tuleks hinnata kergliiklusala koos teeületamise tsooniga (siis koos ohutussaarte ja äärekividega). Nii uuel ehitisel kui juba mõnevõrra kasutuses olnul. Kas maailmas on tasasusnõuded seostatud kiirusega?
Suurparklad ja liiklusohutus. Ülemiste kaubanduskeskuse parkla on esirinnas nii juhtumite kui kahjusummade osas. Artiklis toodud ohujärjestus: Ülemiste-Lõuna-Rocca-Kristiine; kui vaadata per parkimiskoht siis on Lõuna mitte teisel vaid neljandal kohal nendest. Võiks vaadata ka parkla efektiivsuse (pindala per koht) ja ohtlikkuse (juhtum või summa per pindala) järgi. LKF detailandmete järgi võrrelda juhtumikirjeldusi. Kirjanduse analüüs, mida lugeda ohutumaks. Kas 90-kraadine nurk või pigem ühesuunaline liiklus kogujateedel koos kalasaba-parkimisega? Peatee-kõrvaltee või parema käe reegel? Milline on juhtumite struktuur? Kuhu suunda edasi liikuda.