Gapman – profilomeeter
Englo toodab kergseadet Gapman – seade võimaldab jalakäija kiirusel fikseerida tee profiili. Põhimõte – väike nukuvankri mõõtu seade registreerib ratta pöörded ja seadme kaldenurga iga 5 cm vahemaa tagant (algne oli 10 cm intervall, kuid palusime seda väiksemaks teha). Mõõtmise tulemusena, kui näiteks fikseerida sõiduraja ristprofiili, saame objektil teada mõõtesirge (mõõtmise alg- ja lõpp-punkti vahelise) […]
Pinnased, maavarad ja materjalid
Teedeehituses kasutatakse erinevaid materjale, kallimad ja tugevamad ülakihtides ning järjest allpool odavamad ja nõrgemad kohalikud materjalid. Looduslike materjalidena on levinud purdsetted – liivad ja kruusad. Kui materjal leidub vahetult objektil, sama maaeralduse piires, on tegemist pinnasega mida on samuti võimalik teisaldada, näiteks süvendist muldesse. Kui aga materjal tarnitakse eemalt, karjäärist, on tegemist ehitustootega vastavalt ”toote […]
Raskeveokite jaotus
Statistikaamet kogub infot aruande TS52 jaoks, selles esitatakse veokite läbitud kilomeetrid telgede arvu järgi. Huvitav inf. Veomahud on ujunud, 2001 – 512 miljonit kilomeetrit – tõusnud 595 miljonini (2004) ja langenud praeguseks 315 miljonini. Peaaegu kaks korda. Ei usu, et tegelikult vedamist vähem, lihtsalt suure osa ka Eesti-siseseid vedusid teevad teised, odavamate juhtidega. Kuid teine […]
Katendite liigitamised – kataloog, tüüp ja erilahendused
Seni oleme harjunud mõistma tüüpkatendina etteantud konstruktsiooni, kus valitakse lahendus, mis on korra läbi arvutatud ning projekteerija lihtsalt võtab valmislahendi materjalid koos etteantud kihipaksustega. Nüüd on ilmselt aeg seda mõistet täpsustada. On olemas tüüplahendused ja erilahendused. Nende kahe kategooria vahe seisneb materjalide ja pinnaste lähteandmetes, erilahenduste puhul mõõdetakse konkreetsete materjalide arvutusparameetrid ning neid kasutatakse otseselt […]
Loomad ja keskpiire
Ajendiks avarii Kirdalu-Tagadi lõigul, põder vs auto. Sotsiaalmeedias tagasiside, kus mitmeid kordi on kohatud loomi teed ületamas ja keskpiire on seganud ning loom eksleb tee peal ehk püüab tagasi minna. Selgub tõsiasi, et keskpiirdega lõik on paigutatud vahetult rohekoridori kõrvale. Ning põhimõtteliselt võiks loomade liikumistee juures olla katkestus, nagu Tartu maanteel (ja ka Pärnu suunal) […]
Transpordi arengukava, RB ja populistlikud arvamised
Ajakirjanduses on teemast mitmeid arvamusartikleid, alustades hr valdkonna eest vastutava ministri seisukohavõtust, millele reageerisid riigikogujad (eksminister ja eksmaavanem) ning järjepannu ilmselt ka teised poliitikud. Pirko Konsa on toonud välja kaks konkreetset punkti või suunda: Esiteks mõeldakse tõsiselt teekasutustasude peale. „Maanteetranspordi keskkonnajalajälje kahandamiseks kehtestatakse teekasutustasud saastenormide, kasvuhoonegaaside heitkoguse ja taristu koormuse alusel,” öeldakse esimese suure meetme […]
Kutsesegadusest
LISA: üllatus-üllatus, minister Aas on sõna pidanud ja allpool kirjeldatud määrus oma muudatustega jõustus 02.07.2021. Nüüd jääb oodata kohtu otsuseid sest alltoodud teemadest kõik ei ole siiski lahendatud. Küll aga peaks praegu olema võimalik jälle kutseid välja anda. Järgnevad küsimused tulevad tõenäoliselt juba standardi või kutse andmise korra sisu suhtes – uut redaktsiooni asutakse ette […]
Naastrehv ja maksud
Pikalt arutatud teema – naastrehvi negatiivseid mõjusid on palju analüüsitud ja puutumata pole jäänud ka positiivne aspekt – liiklusohutuses. Lähtudes põhimõttest “saastaja maksab” on mõistlik naastukasutajatelt sisse nõuda kahju, mida nad oma tegevusega teevad, konkreetselt mõeldes siin eelkõige teekatendi kiirendatud kulumist. Võiks ju mõelda ka tervisekahjudele, kuid insenerina on tehniliselt lihtsam hinnata mõju teekattele. Küsimus, […]
Kas jätkub püssirohtu?
Kui partei peasekretär Gorbatšov Eestit külastas esitas vana kommunist Allik küsimuse “A hvatit li poroha?” Nüüd küsitakse, et kui korraga tuleb ehitada nii Rail Baltica objekte kui kiirel sammul 2+2 teelõike, kas teedeehituse sektor suudab seda teha. Jagaks vastuse mitmeks alateemaks. tehnika – see on määratud üheselt rahaga. Kui tehnikat ei piisa, tuleb hankida uut […]
Määrus 101 – kvaliteedinõuded ja filtratsioon
23.11.2020 hakkas kehtima MKM määruse 101 uus redaktsioon. Põhiliseks muudatuseks on loobumine EVS 901-20 järgse filtratsioonikatse läbiviimisest. Mida siis projekteerija peaks sätestama? Filtratsiooni nõue asendatakse külmakindluse nõudega, tuginedes Soome katendite projekteerimisjuhendile (eestikeelne toortõlge – vt: Transpordiamet veebileht – juhendid). Senise dreenkihi ehk vahetult aluse all paikneva lisakihi puhul – peenosised (alla 0,063 mm) max 7% […]