Meil on ehitusregister ja teeregister. Ehitusregistris on hooned, riigiteed ja vallateed on teeregistris. Samas, kui projekteeritakse ja ehitatakse midagi komplektis koos teedega, läheb projekt tervikuna ehitusregistrisse üles. Ja ka juhul, kui tellijaks ei ole riik. Andmed jõuavad registrisse kahel viisil, kas projekti ja täitedokumentide üleslaadimisel või eraldi andmete esitamise protsessis. Hoonete puhul on selle andmete esitamise taga need objektid mille kohta pole adekvaatset projektdokumentatsiooni säilinud/arhiveeritud. Selleks mõeldi välja ehitise audit, täpsemalt, just hoone audit. Ja audiitori põhiülesandeks on täita registris ettenähtud väljad, et registrit oleks võimalik andmebaasina kasutada mitmesuguseid filtreid rakendades. Alates juulikuust on võimalik ka tee auditi valdkonnas kutset taotleda, kuid päris selge ei ole, kellele seda tee auditit vaja on. Ehk mõistaks, kui analoogselt objektide registrisse kandmiseks, mis on kunagi valmis ehitatud aga dokumente pole mis ütleks, näiteks, kas sellel teel võiks olla mingid koormuspiirangud või muud kitsendused. Aga seda, mida registris kirja tuleks panna, tegelikult me ei tea veel.
Mõeldakse selle peale, et hooned ja rajatised peaksid kuskil kokku saama aga kus ja kuidas, on lahtine.
Ehitusseadus ütleb, et igasuguseid lubasid ja ka projekte on vaja ainult avalikele teedele. Erateedel otsustab omanik ise, kes projekteerib ja kes ehitab. Ning vastutab ka ise, sest ka eratee peab olema ohutu.
Riigiteede kohta on teeregistris üksjagu infot, kuigi insenerina tahaks et oleks rohkem. Või siis, et see info mis seal on, oleks ka usaldusväärne. Usaldusväärsus tuleb kasutusega. Kõik see info ehk andmebaasiväljad, mis riigiteede kohta teada, on avatud ka vallateedele. Vallad täidavad sellest aga minimaalse, niipalju kui on nõutav selleks, et riigilt vallateede hoolduseks raha saada. Ehk siis, tee number mis ka kaardirakenduses näha, pikkus laius ja katte liik. Üldiselt ei enamat. Ei tea me vallateede kohta liiklust, kandevõimet ega defekti/seisundit. Ehitusregistrist leiame aga üsna riismed. Sest täpselt on määratlemata, mida me ehitusregistris teede kohta üldse leida soovime.
Erateede osas, kui vallal on tee ja maa omanikuga sõlmitud vastav leping, on tegelikult ka see baasinfo just teeregistris olemas sest just avalike teede, ka lepinguga avalikuks tehtud teede, eest saab hooldusraha.
Vallal on õigus erateede ehitamisele ka oma nõudeid esitada, kui tee on detailplaneeringu kohustusega alal – kui ei, siis ei tohiks eratee projekteerimiseks ja ehitamiseks mingeid lubasid ja muud vaja olla – kuid ainult siis, kui teed ei anta vallale avalikuks kasutuseks.
Küsimus kas eratee peaks olema teeregistris ja milliste andmetega, juhul kui see ei ole avalik tee – jääbki praegu lahtiseks.