PARKLATE KAVANDAMISEST
Sõiduautod või matkabussid ja parkimine.
Viimaste aastakümnetega on paisunud meie autopark. Enamlevinud sõiduautod on järjest suuremad – nii pikkuses kui laiuses. Muutunud on ka autopargi struktuur. Eelmisel sajandil võis kohata kerghaagiseid või ka väiksemaid haagissuvilaid. Maastikuvõimelise sõidukina tunti pigem villist GAZ-69 või UAZ-469, nüüd on uute mudelite võtmesõna maastur, kõikvõimalike liidestega parketimaasturist täismõõdulise Hummerini. Haagises veetakse hobuseid ja suvilaks on iseliikuv matkabuss. Valdavalt ikka sõiduautona registris.
Sõiduautode parklad tähistatakse tahvliga 841, mis seostab parkimisõigused B-kategooriaga. B-juhiluba annab õiguse juhtida ka kaubikuid täismassiga kuni 3,5 tonni. Seega, võivad sõiduautodele mõeldud parklates peatuda ka registris veoautoks (N1) märgitud sõidukid mis liiga veoauto moodi välja ei näe. Ikka kuni 3,5 tonni ja B-kategooria.
Kui uurida, kui suur võib sõiduauto olla, siis selgub (MKM määrus 42) mõndagi huvitavat. Sõiduauto (M1 kategooria) määratletakse reisijate arvu alusel – lisaks juhiistmele kuni 8 istekohta – sama määratlus on ka liiklusseaduses. Ning üldisena, M-kategooria sõiduki pikkus võib olla kuni 12 meetrit. Laiust ei ole eraldi reguleeritud, seega lubatud kuni 2,55 (ilma peegliteta).
Autoparklates märgitakse parkimiskohad reeglina värviga. Parkimiskoha mõõt on täpsustatud standardis EVS 843 Linnatänavad. Arvutuslik sõiduauto gabariit on 5 meetrit pikkust ja 180 cm laiust kuigi mõned räigemad maasturid 2,2 laiad. 2003 arvestati parkimiskohale laiust 2,5 meetrit ja pikkust 5,0 – lubatud on ka 4,5 meetrit kui parkimiskoha otsaservas on madal äärekivi ja parkiva sõiduauto esi- või tagaosa ulatub eraldusribale (kuid siis peaks see äärekivi madalam olema – isiklik ja kallutatud arvamus, kuna erinevalt paljudest pargimaasturi-eelistajatest on minu i20N kliirens vaid 10 cm). Kaubakeskuste erandina oli kirjas parkimiskoha laiuseks 2,6 meetrit. 2016 uuendati standardit, parkimiskoha laiusi suurendati 10 cm võrra.
Parkimise järel peaks autode vahel piisavalt ruumi olema et ust avada ja autost väljuda. Reeglina loetakse ohutusvaheks pool meetrit – kui kaks 1,80 laiust autot kõrvuti oma parkimiskasti keskel pargivad, peaks 2,5 meetrise parkimiskoha puhul autode vaheks jääma 70 cm. Kui keegi on laiem või pargib oma ruudu servas, siis on ilmselt probleem. Ka siis, kui uksekasutaja on ülemõõduline ja poolpaokil ukse vahelt sisse ehk välja ei suuda imenduda.
Standard käsitleb erinõudena ka puudega inimeste vajadusi, nii parkimiskoha mõõdu kui paiknemise suhtes. Kuid mind ei huvita praegu niivõrd laius kui pikkus. Siis pikemad sõidukid ja parkimine sõiduautode parklas. Sest sõiduauto võib ise olla kuni 12 m pikk ja sellele lisaks haagisega kokku 18,75 mis on täna veel kõigile mootorsõidukitele üldiseks piiriks. Aga parklad on arvestatud kuni viiemeetristele. Selge et nii pikki satub harva ette. Kuid millistel juhtudel siis?
Matkabussid teenindavad turismi – nii sise- kui välisturismi, tihti peredega. Seega, tuleb nendega arvestada kindlasti suuremate turismimagnetite parklates aga ka kaubanduskeskustes sest aegajalt käib ka turist midagi kaasa haaramas. Ja teeäärsetes tanklates, kus väidetavalt kütused annavad käibest alla poole, põhiosa tuleb kiirtoidust. Tundub et mõistlik on selliste suurematega arvestades näiteks parkla kaugemates alades parkla perimeetri ääres pikiparkimisega. Kuid kindlasti tuleks sellised alad tähistada, viitade süsteem peaks juhtima matkabussid just parklas õigesse suunda sest ruumipuuduses ei mahu need just igal pool manööverdama.
Kaubikud ja kaubahaagised on tõenäoliseks kliendiks aiandus- ja ehituskauplustes. Ilmselt aitaks, kui selline sõiduk kaks parkimiskohta hõlvab, pikisuunas. Ka see vajaks vastavate tahvlitega selgitamist – võimalik, et koguni pikkadele omaette kohtade reserveerimist, mis jällegi vastavalt tähistada tuleks.
Positiivne moment ka – IKEA kasutab haagisega sõidukite parkimiskohtade puhul teekattele värvitud piktogramme, mis on tõepoolest üheselt mõistetavad. Kas ja kuidas navigeerimist õige kohani korraldada, on vaja üle vaadata aga tundub et IKEA lahendus toimib.
Miks selle lõigu üldse kirja panin? Soomes lunastas klient võrgust lõbustusparki minnes parkimisõiguse oma matkabussile, kuid rakendus ei kontrollinud kas bussike parkla taskusse mahub. Ning kui klient end sinna parkis, sai trahvi just selle eest, et parkis üle mitme koha. Aga rakendus ei öelnud et ta peaks mitu kohta broneerima. Küllap ka Eestis see probleem moel või teisel ilmneb.
BUSSID JA TANKLA
Reeglina, kui buss võib tanklas tankida, siis peaks ta enne tankimist reisijad maha panema, tankima ja siis uuesti reisijad peale võtma. See tähendab, et busside puhul tuleb arvestada reisijate teenindamise alaga nii enne kui pärast tankimist. Ehk siis parklasisesed trajektoorid peaks võimaldama bussil tagasi ootealasse tulla, mitte tagurdades sest tagurpidi kulgemine olla ohtlikum.
Pakuks, et kui kavandatakse tankla koos söögikohaga ning busside ja sõiduautode parklad nende kahe objekti vahele, siis peaks olema võimalik parklast väljuda ilma tankimisala läbimata, selle kõrvalt möödudes, see võiks olla Päästeameti poolne tingimus. Paraku tundub et sellega ei arvestata.
RAHVUSVAHELISED MAGISTRAALID ja erijuhtum 25,25 (watch out – 34,5 meetrit on tulekul)
Suure tõenäosusega lubatakse lähiaegadel (kas nüüd jaanuarist 2024 või siis üsna varsti pärast seda) teatud teedele kuni 60-tonnised ja kuni 25,25 meetrised raskeveokid. See tähendab, et vastavalt rahvusvaheliste magistraalteede (E-teed või TEN-T teed) ääres paiknevad parklad peaksid nendega arvestama. Arvestama nii, et vähemalt osa autorongide parkimiskohtadest peaksid olema vähemalt 25 meetrise pikkusega ning nendega seotud manöövrid peaks olema võimalikud ilma naaberparkimisbokse riivamata (eeldame, et ka naaberkohad on juba hõivatud). Reeglina on selleks vajalik läbisõidetav parkimiskohtade paigutus nurga all (30…60 kraadi). Ja kindlasti ei saa sobilikuks lugeda varianti, kus raskesõiduk siirdub parkla lõppu, sooritab 180-kraadise pöörde ja peale parkimist parklast väljumisel 90-kraadise. Kuigi, kõik sõltub sellest, kui palju ruumi on.
Raskeliikluse parkla, laiemalt.
Antud juhul on küsimus ühes üsna tuntud parklas. Laeva Alexela ja HollyFood. “Ees” ehk söögikoha juures on parkimiskohad neljale reisibussile (4*16 m) ja 20 sõiduautole (5*2,60). “Taga” on kavandatud 16 autorongi kohta (4*20). Tagumisse parklaossa on lubatud minna vaid haagisega sõidukitel, kuid sinnahulka ei kuulu kerghaagis (piduriteta 750 kg). Lahendamata on matkabusside, üle 5,5 meetriste sõidu- ja pakiautode (sealhulgas siis ka kerghaagisega sõiduautode) ning kõigi sooloveokite parkimine. Sest, ette ei mahu ja taha ei tohi. 25-meetrine küll tohiks aga vist ei mahu.
Teabetahvlid
Eriti suurtel parklatel tuleks kavandada kohe parklasse sisenemisel teabetahvli paigutust, kaart/skeem, kus selgelt näha, millised alad on kellele mõeldud. Oluline on eristada kerged rasketest ja tavapikkuses sõidukid pikematest. Pikematena saame vaadata nii jänkide või ka muid sõidukeid mis pikemad kui 5,5 meetrit. Tavaliselt on pikemate platsid pandud kogu ala serva, objekti peasissepääsust kaugemale. Kas see tähendab et standardis peaks asi täpselt reguleeritud olema? Ei ole nii kindel, sest erinevatel objektidel on oma spetsiifika, näiteks ehitusmaterjalipoodides käiaksegi käruga, kuid sinna väga pikk sõiduauto tihti ei satu, ka matkabuss pole tavapärane. Kas on vaja eristada tõepoolest matkabuss haagisega pakikast? Tõenäoliselt piisaks just pikkuse järgi jaotustest. Paraku pole pikkuse järgi suunamiseks sobivaid liiklusmärke. Ning see kaart/skeem tuleb koostada nii, et seda mõistab lugeda ka saksa või rootsi turist, kes eesti keelt ei valda.
Liiklusmärgid. Tõenäoliselt on vajalik eraldi märk matkabusside (ja -haagiste) tähistamiseks sest nendel on omad vajadused, näiteks parklast oodatava teenuse suhtes ning pole ilus kui suurtele mõeldud kohad tavasõidukitega täidetakse. Ja üldse, oleks vaja pikkuspiirangu märke – siis mis laieneks kõigile, <5,5 näiteks kui pikemad sõidu- ja pakiautod boksi ei mahu; >6 kui kõik pikemad kuskile tahapoole suunata; >20 mis arvestaks üle 18,75 pikkadega (nii metsavedajad, autode vedajad kui uued EMS ja EMS2 masinad). Kas Euroopas on mingeid suuniseid, kas keegi on ringi rännates miskit sobilikku kohanud või lahendatakse asjad ikka kaardi/skeemi ja tekstilise info tasemel?