- Arengudokumendid mis peaks ette andma raamistiku – kuhu midagi kavas on, kuid probleemiks on ettearvatamatus, sest ehitusotsused ei pruugi järgida kõrgema tasandi planeeringuid ja arengukavad on palju mõjutatud hetkevalitsejate poliitilistest huvidest. Üldplaneeringud on (tihti) veel olukorda kirjeldavad, detailiseerimata visiooni. Näide: Kirdalu-Tagadi ristlõige mis ei näe kohta kergliiklejale ja samas on planeeringus kergliiklustee, mida TrAm spetsialistid ega projekteerijad ei märganud.
- Kitsaskohad konkreetsetes suundades, kas trassid kulgevad valdavalt riigiteede kõrval – võimalik oleks ka kohalikus võrgus. Siis, tänased kergliiklusteed ja nende ühendamine ühtseks võrgustikuks. Kelle kapsamaal miski on. Kusjuures, rattakasutajad eelistaksid võimalusel otsetrassi mis ei pea kulgema maantee/magistraaltänava kõrval. Senine paigutus maanteeäärsena tuleneb pahatihti soovist riigi rahadega kohalikele parem tulemus saada, sest riik ei ole nõus kavandama/ehitama teed väljaspool riigitee koridori (see pole riigi/riigiameti ülesanne).
- Milline peaks olema kergliiklustee ristlõige. Kas peaks eristama kolm põhigruppi – jalakäija (koos laste ja lemmikloomade jalutamisega), jalgratta (kuni sportratturiteni) ja e-vahendid (elektriratas või -tõuks). Millised on nende ruumivajadused.
- Kuidas lahendada KLT hoolduse reglementi, et jõuda Oulu tasemeni (KLT enne, alles siis autoteed). Ning kuidas sünkroonida teehooldus kergliiklusteehooldusega nii et üks teise tööd ei nulliks. Kas see üldse on võimalik kui vahepeal eraldusriba pole kuhu lumi lükataks?
- Mida ja kuidas kontrollida KLT hoolduse osas. Nõuete seos “tuisu lõpuga” tundub kahtlane, haardeteguri mõõtmine on üldse ära unustatud sest polevat seadet millega mõõta. No kui pole siis tuleb see seade teha. Jah, alternatiiv haardeteguri nõuetele on naastrehvi kasutamise soovitus/kohustus. Rõhk rohkem lahtise lume äralükkamises, libedaga peab igaüks ise hakkama saama.
- Kergliiklustee tüüpsed lahendid (kataloog) sõltuvalt aluspinnasest.
- Lihtsam alliansi-stiilis lahendus, kus konkreetne tehniline lahend otsustatakse pärast kasvupinnase kihi eemaldamist mõõdetava kandevõime või aluspinnase liigituse alusel. Variandid kas asfaltkattega või kasutada graniidi ja paesõelmete segu ülakihis. Võimalik etapiviisiline lahend, sest kui sidumata kattega ei täheldata külmakerkeid, siis on võimalik ka hiljem asfaldile minna. Aluspinnaste asendamine või võrkude kasutamine külmakerke vähendamiseks on selgelt kallim ja seda võiks ette võtta vaid siis kui tõesti vaja, kui sidumata lahendis esinevad suuremad vajumid või külmakerked.
- Projekteerija hindab kasvupinnase paksuse ja veereziimi – oluline on tavapäraste pinnaste puhul pigem see, et saaks “jalad kuivad hoida”. Siis käiks sisuliselt enamvähem iga lihtne lahendus mulla eemaldamise järel geotekstiil, killustikusegu ja kiilumiseks sõelmesegu. Täiemõõdulist geoloogiat ilmselt vaja pole, mullakaart näitab kus on suuremad turba-alad, nendest tuleks püüda mööda minna sest nende läbimine on kallim.
Menu