Asfaldikihtide summaarne paksus aitab tõsta teekonstruktsiooni kandevõimet. Mitu probleemi on siiski teravalt üleval:
- mitmekihilises asfaltkattes on suurimad nihkepinged ca 10 cm sügavuses. Selles sügavuses on reeglina AC bin, mille eripära on suuremas bituumenisisalduses. Bin kasutatakse eelkõige siis, kui ülakihis on SMA, sest SMA peaks kuigivõrd vett läbi juhtima. Suurema bituumenisisaldusega kaasneb reeglina ka väiksem poorsus. AC base on reeglina suurema teraga ja vähema bituumeniga – ning see materjal enam kergesti roopasse ei lähe ja see töötab rohkem skeletiga.
- Mida rohkem on asfaldis poore, seda paremini töötab see elastsele vajumile – õhk surutakse kokku ja koormuse lahkudes taastub algne kuju. Kui aga poore vähe, siis läeb deformatsioon plastseks. Ehk siis, asfalt liigub “kõrvale ja üles” ning moodustub tüüpiline laine, kus deformatsioonivagude kõrval on laineharjad. Kui harjasid pole aga vajum on, siis võib olla tegu kulumisega või hullemal juhul liiga nõrga katendiga et konstrui läbi vajub.
- Poorsust aetakse taga sest see näitab tihenduskvaliteeti. Kuid tundub, et sellega ei tohi üle pingutada. See “hea” poorsuse vahemik on üsna kitsas. Et oleks tihendatud kuid mitte ületihendatud.
- Ka SMA puhul on poorsus teemaks. Kuid kui materjal üle tihendada ehk siis poorsust liiga vähe jääb, on ka SMA puhul probleem deformatsioonikindlusega. Terad surutakse järgmisse kihti (AC bin) ja omakorda, alt bituumenit üles. AKEJ järgi peaks SMA puhul jäävpoorsus olema vahemikus 1,5-5,0% ja tihendustegur vähemalt 98% – seda võrdselt AC surf ja SMA jaoks ehk ülakihtidele.
- SMA eelistatakse suuremate liiklus- ja koormussageduste puhul – nii parema haardeteguri kui ka kandevõime tõttu, kandevõimet annab kivimaterjali skelett. Suurem koormus, ka suurem terasuurus.
- Kas SMA või AC surf? Isiklik eelistus on surf. Ning vajadusel pigem suurema teraga surf. Ja selle all AC base. SMA parem haardetegur võib olla küsitav ja seotud naastrehvidega – lamell pidavat paremini toimima surfil.
- Loomulikult, mida suurem koormus seda suurem on ka risk deformatsioonideks. Mingist tasemest alates ei olegi puhta asfaldiga probleeme võimalik lahendada.
- Mis on lahendus? Tsemendiga seotud alused – on need siis KS või TS. Ning nendele ei tuleks liiga palju asfalti peale panna. Pakuks, et kahekihilisest piisab. Asfalt peaks raske koormusega aladel olema suurema teraga, KUID oma standardis lubatud paksuse alumisel piiril. Sest mida paksem on asfalt (terasuuruse suhtes) seda kehvem deformatsioonikindlus. Aga siit tuleneb ka, et valik SMA+bin on küll vee juhtimise poolelt okei, kuid bin kipub “vedel” olema. Ehk siis surf+base, see tagab allpool piisava tugevuse. Kõik kihipaksused pigem EVS tabeli miinimumid – kuigi, maailmapraktika näitab et tugevuse jaoks saab head tulemused ka siis kui mitu AC base kihti panna. Ehk siis, õhukesed peal ja all kas korralik base või pigem stabi.