23.11.2020 hakkas kehtima MKM määruse 101 uus redaktsioon. Põhiliseks muudatuseks on loobumine EVS 901-20 järgse filtratsioonikatse läbiviimisest.
Mida siis projekteerija peaks sätestama?
- Filtratsiooni nõue asendatakse külmakindluse nõudega, tuginedes Soome katendite projekteerimisjuhendile (eestikeelne toortõlge – vt: Transpordiamet veebileht – juhendid).
- Senise dreenkihi ehk vahetult aluse all paikneva lisakihi puhul – peenosised (alla 0,063 mm) max 7% (Soome normi tabel 6 järgsed materjalid S1, H1)
- Teekonstruktsiooni ülemises meetris (dreenkihi all paiknev külmakaitsekiht) – max 15% (Soome normi tabel 6 järgsed materjalid S2, H2)
- Töökihi alaosa (1,0…1,5 m katte pinnast) loetakse külmakindlaks kuni 15% peenosiseid sisaldav materjal või pinnas, selle vajalik paksus on määratud külmakindlusarvutustega. Seega, materjalinõuded on samad kuid vajalik rakendamise ulatus on määratud külmakindlusarvutuses.
- Rekonstrueerimisel on materjali asendamise ulatus määratud katendiarvutusega, nõuded rakenduvad uutele materjalidele.
Määrus 106 on muutmisel (kooskõlastusringil), täiesti uus redaktsioon on koostamisel (põhjalikum töö ja see võtab veel aega).
Projekteerijal on võimalus (mitte kohustus) viidata Soome normidele (see võimalus on M106 määruse tekstis ja nüüd tulebki seda kasutada). Sama viide on ka muldkeha ja dreenkihi projekteerimise ja ehitamise juhises – juhist on 2020 uuendatud ja konkreetsed filtratsiooninõuded esinevad vaid aherainega seotud punktides, mitte enam tavapärasel juhul. Paraku ei ole ka MDPERJ tekstis konkreetseid viiteid dreenivale (7%) ja külmakindlale (15%) materjalile.
Kriipsuke ajalugu ja tausta
Alates 2012 on meie teedeehitussektor maadelnud et täita nõuet, mis on küll algselt vene normides olemas, kuid mille tagaajamisest on ka venelased ammu loobunud (uurides idanaabri praktikat, on ka seal siirdutud peenosiste sisalduse kontrollile – paraku ei loe seda veel kehtivatest normdokumentidest välja, ka seal on inerts kuigi tegelik praktika jookseb normidest ees).
Tegemist ei ole veel sõja võiduga vaid alles esimese lahinguga. Sellegipoolest avab see võimalused, näiteks Tallinna tüüpkatendites kirjeldatud viisi rakendamiseks, mis sisaldab filtratsiooni asemel ainult külmakindluse nõuet ja sedagi sõelkõvera alusel. Tartu on järgnemas.
Soome normides on külmakindlad materjalid (liivad, kruusad) peenosisesisaldusega kuni 7%. Lisatingimustega on ka kuni 15% olla külmakindel, sest neid pinnaseid ei võeta külmakerkearvutustes arvesse. Kui kasutada maanteede projekteerimisnorme ja sealjuures viitega Soome normidele, on võimalik filtratsioonist mööda minna projekteerimisel, väike konflikt jääb ameti teiste juhenditega (jõudumööda parandatakse neidki). Kuid enam ei ole seda pidurit, mis igasuguste projektide puhul kohustas filtratsiooni mõõtma.
Riigimaanteedel on Maanteeameti (nüüd ehk siis TRA) juhiste kasutamine lepingutingimuste (ja lähteülesannete) järgi kohustuslik. Ülejäänud juhtudel (erahanked ja KOV tellimused) rakenduvad nimetatud juhised ainult juhul, kui tellija nendele on viidanud kohustuslikuna. Seega, teadlik tellija võib riigiteede juhiseid kehtestada valikuliselt ja seetõttu peaks määruse 106 (maanteed – ei rakendu kuidagi tänavatele) kohustuslikust rakendamisest hoiduma. Riigi juhendite osas on probleemid pigem aheraine kasutusega seonduvad.
Lähiajal püüaksin tekitada ühe eraldi juhise, mis võiks sobida KOV hangetes rakendamiseks nii, et selgelt eristada MNT juhiste rakenduskõlblikud osad. Probleemid esinevad ka kandevõime või tihendusteguri mõõtmist käsitlevates punktides (mis käsitlevad nii plaatkoormuskatset kui Inspector/Loadman seadmetega mõõdetavat). Seda siis killustikust katendikihtide ehitamise juhendis ja ka enne viidatud muldkeha juhendis aga ka vastuvõtueeskirjades, mis tavaliselt riigiteede puhul läbi lepingu kohustuslikud on, kohalikel teedel selles osas ühtne praktika puudub, kui just ei ole automaatselt kogu Maanteeameti reglemendi järgimist kohustuslikuks muudetud.
Ja samas ka teine läbimurre – katte taastamise punkt pärast kaevetöid – ei ole ka seal enam filtratsiooninõuet, vaid “Kaevik täidetakse ja tihendatakse kuni 2 meetri sügavuses samaväärsete omadustega materjaliga kuni 0,5 meetri paksuste kihtide kaupa.”
Lisada tuleks vaid, “iga järgmise kihi tihendamisega kaevikut laiendades et tagada ka tööde käigus hõrenenud pinnase taastihendamine”