Juhised avalike teede projekteerimisel ja ehitusel
Kui avalik sektor tellib mingi teetöö, antakse ette millistest normdokumentidest ja juhistest tuleb juhinduda. Paraku ei ole see pilt ühene, sest juhendeid on üksjagu MNT/TrAm välja antud, kuid need kehtivad vaid riigimaanteedele. KOV omandis ja kasutuses olevad teed vajavad ka projekte, kuid siin on katvana vaid seadused (EhS) ja MKM või EIT määrused. Ehk siis ka kui konkreetne KOV on midagi ise kehtestanud.
Käsitlen ainult teekonstruktsiooni puudutavat osa – projekti eriosade nagu torude ja traatide aga ka piirdetehniliste detailide osas on regulatsioon märksa laiem. On ilmselt vajalik pidevalt ajakohastuv abimaterjal, mida saaks organiseerida HTML-dokumendina (avad/valid/klikid vaid need valdkonnad, mis antud hanke juhul tunduvad asjakohased). Oluline, et lähteülesanne ja vastavalt ka projekt oleksid korrektsed (terminoloogia vastav juhistele) – see võimaldab ära hoida juriidilisi komplikatsioone, näiteks, juhtum kus tellija soovis kergkatendi ehitust, kuid andis ette siirdekatendi konstruktsiooni. Kui sellised juhtumid on esinenud ka Ametis, siis pole imestada, kui KOV kes vähemalt statuudi järgi end kompetentsikeskuseks ei nimeta, võib siin eksida. Eksimuse hind selgub kohtus. Seetõttu, vajaksid hankekorraldajad, täpsemalt öeldes, hankedokumentide koostajad (see ei tee ka projekteerijatele paha), mõningaid abivahendeid. Süsteemset kataloogi juhistest, alustuseks.
- Üldkehtivad reeglid – ehitusseadustik (EhS) ja selle alusel MKM/MTM/EIT välja antud määrused. Ei arva, et neid peaks igal juhul lähteülesannetes üles lugema sest nende järgi tuleb niiehknaa toimetada avalikel teedel. Kui, siis pigem selleks et projekteerijatele/ehitajatele midagi meelde tuletada. Automaatselt kehtivad seadused ja määrused, sisaldades üldjuhul klauslit ”kehtib hanke pakkumishetke redaktsioon”, ka määruses on eraldi sätestatud, et varem algatatud asjad viiakse lõpuni eelnenud redaktsiooni alusel. Probleemiks on, et hanke korraldajad ei ole ise kursis muutuvate määrustega ja pahatihti viidatakse küll kehtivale (st kuupäevamärgiseta), kuid sisu näitab et loetud on näiteks viie aasta tagust määrust, mitte eelmise aasta alguses muudetud redaktsiooni. Siit tulenevalt, peaks olema loetelu nendest seadustest ja määrustest (koos viimase muudatuse kuupäevaga), millega tuleb arvestada. Riigi Teataja sisaldab adekvaatselt ka ajaloo, kuid teatud osades on katkestatud dokumentide järjepidevus, kus uus sama valdkonda reguleeriv dokument on teistsuguse pealkirjaga (tihti on see katkestus EhS vastuvõtmisega 2015 seonduv). Nagu ühe dokumendi kehtivus lõppes ja tegelikult valdkonda reguleeritakse alates ”tühjast kohast”. Seega on siiski vajalik aegrea põhimõte taastada. Lihtsam eraldi spikriga, sest Riigi Teataja kataloogi paremat linkimist võiks RT ise teha. Praktikas ilmnes infolevi puudus Haapsalu sillutiskatte ehituses, kus selgus et ei arvestatud EIT määruse nr 28[1] nõuetega, paraku on kogu tee-ehituse regulatsioon riigiteede suunas kaldu ja sellele konkreetsele määrusele ei olnud viidatud ka koolitustes. Ka üldkehtivast määrusest on võimalik mööda minna – näiteks, tee projekteerimise normi määrus 106 lubab kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide norme ja juhiseid tee omaniku nõusolekul. Uues projekteerimisnormi kavandis (mis peaks kehtima hakkama suvel 2023) on see klausel asendatud võimalusena katseliselt konkreetseid nõudeid mitte järgida (mis paraku jääb segaseks – iga seadus ja määrus peab olema üheselt mõistetav ilma seletuskirja lugemata).
- Kehtivus läbi EhS ”hea tava” mõiste – kui seadus/määrus ei kata ja tellija ei reguleeri ise, siis on võimalik kasutatavate dokumentide loetelu väga pikk, selle läbi on aluseks KÕIK valdkonda reguleerivad standardid (EVS). Mõistlik on ka hoida kusagil serveris üldkehtivate listi – kuid ka see tuleb kogu aeg ajakohastada, sest ka standardid uuenevad ja parem on ajakohane list leitavaks teha, mitte viidata vananenud dokumendile. Kahjuks on kõik standardid ise tasulised dokumendid. Võib mõista, kui tegemist on ühtse standardiga (EVS-EN, harmoneeritud standardid), kuid kindlasti pole mõtet siseriiklikke regulatsioone tasuliste standarditena vormistada.
- KUI teema ei ole reguleeritud seaduse, määruse ja standardiga, siis saavad samuti ”hea tava” järgi aluseks olla nii TrAm (end MNT) juhised, kui Tallinna juhis aga ka Soome juhis või nende InfraRYL. Et aga asi vaidlemiseks ei läheks, tuleb projekteerijale ette anda loetelu – see võib ka olla lahendatud nii, et hankedokumendis esitatakse viide normdokumentide loetelule kui lingikogule serveris kuid seda kogu ajakohastatakse pidevalt (TrAm hangetes oleme kohanud ka viidet, et normatiivdokumentidena käsitletakse KÕIKI ameti veebisaidis viidatud dokumente – see pole just parim lahendus). Lihtsama vastupanu teed minnes loetletakse lähtematerjalina ühekaupa ette tihti TrAm juhised (kopipasteerimise teel ja nii satuvad tihti sekka need millel antud hankega seos puudub, või koguni vananenud redaktsioonid), kuid paraku ei ole viimase paari aasta jooksul amet suutnud enda juhiseid MKM määrustega vastavusse viia, seda enam, et nende poolt reguleeritav ala piirdub siiski asulaväliste riigiteedega. Nad ei näe vajadust kohendada materjali selles osas, mis võib olla oluline linnalises keskkonnas. Suurem mure seondub aga sellega, et projekteerimisnormide määrus on muutumas, kuid sellega tuleb vastavusse viia ka kõik juhendid.
- On olukordi, kus tuleb juhinduda juba kehtivuse kaotanud reglemendist, näiteks nii on Teeseaduse alusel kehtestatud ”teetööde kirjeldus” (TK) – määrus mis kaotas kehtivuse 2015[2] koos ehitusseadustiku kehtestamisega ja hiljem ei ole peetud vajalikuks reguleerida olukorda, kus väikseid objekte ehitatakse ilma projektita. Siin on vajalik LVL (Linnade ja Valdade Liit) algatus et siiski taastataks TK reglement. Reaalselt kasutab ka TrAm Teetööde Tehnilisi Kirjeldusi (TTK, 2019[3]), koos makseartiklite tabeliga (mis sisaldavad eeldatavalt kõiki tegevusi, mis tulevad tee-ehituses ette ja mida on eraldi võimalik käsitleda), kuid katvana kõiki ka projektijärgseid töid, samas skeem ei ole päris adekvaatne ilma projektita kasutuseks. Samuti puudub selge viide, MIDA saab teha TK alusel ja mille jaoks on ikka projekti vaja (see selgitus oli vanas määruses, kuigi, ka selgitust tuleks täpsemaks kirjutada).
- Tellija poolt ette antud juhendmaterjalide loetelu ei ole millegagi piiratud, seetõttu on siin võimalik kehtestada omad juhised või kasutada teisi, näiteks Tallinna jaoks tehtud kataloogi, mis on avaldatud Riigi Teatajas[4]. Dokument ehk juhis võib paikneda LVL veebilehel või ka üksiku KOV kodulehel, kui ka viitena soovituslikule dokumendile, mis on võrgust leitav (võrgulink kolmandate isikute veebi). Lihtsalt hanke käigus tuleb esitada ka vastavad soovituslikud viited. Näiteks, kuna riigiteedel praktiliselt ei kasutata sillutiskatteid, puudub sellekohane TrAm juhend, Tallinna juhis on adekvaatne vaid munakivi- ja klompkivi sillutistele, ülejäänud juhtudel tuleb kasutada Soome InfraRYL esitatud reglementi või Saksa juhiseid (paraku need ei ole meie tingimustes üheselt rakenduvad).
Seega, võiks hanke koostajal olla käepärast vastav abivahend – normikataloog, mis hoitakse pidevalt ajakohane – ja seda võiks korraldada LVL, sest TrAm seda ei tee ja MKM/MTM ei pea seda enda ülesandeks.
Mõned praktilised tähelepanekud veel
Kunagi oli projekteerijal ka projekteerijapoolne ehitusjärelevalve leping juhuks, kui midagi jooksvalt muuta vaja oli või ka vigu parandada – sest – keegi pole perfektne. Täna sellist pole ja seetõttu tuleb vahepeal kasutada ekspertiisi – paraku ka see võib pinnapealne olla. Ei ole küll populaarne soovitus, kuid – kaaluda, et projekt ja omanikujärelevalve võtta samast kontorist – sel juhul saavad nad ehk oma maja siseselt asju lahendada. Ehk siis leida võimalus taastada projekteerijapoolne tugiteenus ehitusperioodiks (probleemne, kui ehitus aastaid venib vananeva projekti järgi, mistõttu projekteerimishankele seda külge naljalt ei kleebi). Ning samas ka mõte koolitajatele – projekteerijatele võiks järelvalvepraktik rääkida, mida teisiti tuleks teha ja kus vead on, nende pilgu järgi.
Projekteerija vastutus – kas peaks olema kohustuslik vastutuskindlustus? Millega on vastutus piiratud? Kas vastutus on personaalne või juriidilisel isikul?
- Projektis toodud materjalide asendamine – peaaegu alati on võimalik asendada materjal samaliigilise arvutusparameetritelt parema materjaliga (näiteks, projektis ettenähtud peenliiv keskliivaga). Reeglina määratletakse materjalid määruses nr 74[5] toodud näitajate alusel, paraku iseloomustab süsteemi teatud ülepingutus – nii mõnigi parameeter on kirjeldatud ”igaks juhuks”, vastava nõude sätestamise vajalikkuse üle võiks otsustada insener, lähtudes konkreetse materjali kasutuskohast ja -tingimustest. Näiteks, kvaliteedinõuete määruse muutmise järel ei ole filtratsiooni näitaja nõudmine (vajaliku taseme määratlemine projektis ja vastav kontroll objektil) enam üldjuhul vajalik, kuid materjali tarnedokumentide järgi tuleb siiski filtratsiooni väärtus kontrollida ja esitada. Kas ka konkreetset väärtust nõuda, on iseasi. Kvaliteedi hindamise süsteem tugineb EL määrusele 305/2011[6] (seda praegu küll uuendatakse), kuid see dokument määratleb vaid süsteemi, ei loetle konkreetseid parameetreid, mida tuleb kontrollida ja deklareerida. Asendused on võimalikud ka nõrgema materjaliga, reeglina muutuvad sel juhul konkreetsed kihipaksused, kuid sel juhul tuleb kindlasti teostada kontrollarvutused et veenduda, et projektis soovitud parameetrid on siiski täidetud. FIDICu järgi oleks see Inseneri roll, kui Insener ei tunne end piisavalt kompetentsena, tuleks kaasata ka Projekteerija või Konsultant.
- Alternatiivid projektis – tihti on uute või ka kohalike materjalide parema kasutamise huvides vaja võrrelda erinevaid lahendusi, sel juhul on näiteks TrAm praktika, nõuda projektis erinevaid alternatiive katendikonstruktsioonis, millest mõne nimetus või parameeter on ette antud – näiteks, alternatiivsena esitada mustkillustikust, kompleksstabiliseeritud kihist või tardkivikillustikust ülakihiga alused – variantide valiku teostab tellija kas finantsilistel või muudel kaalutlustel. Samuti on alternatiivsena esitatud lahend, kus viimane asfaldikiht paigaldatakse hiljemalt 7ndal aastal ehitise valmimisest. Tuleb märkida, et seejuures peab juhul, kui vastavat materjali ei ole tavapärasena kasutatud (vastav materjal puudub KAPis – Katendi Arvutuse Programm – Excel-rakendus, tugineb siiski 1983nda aasta normil ja vajaks olulist muutust), peab arvutused tegema alternatiivse tarkvaraga, näiteks, kasutades Soome normidest Odemarki valemi rakendust. Geosünteetide kasutusel on olukord veidi komplitseeritum, sest ka naabritel pole üldlevinud lahendust – seetõttu tuginetakse siin tootja/tarnija/maaletooja kaudu võrdlusarvutustele.
- Filtratsioon kui konkreetne näide – kehtivas määruses 106 “Tee projekteerimise normid” on selgelt toodud, et dreenkiht rajatakse vaid erijuhtumil kui teatud tingimused ei ole täidetud. Ning juhul, kui tõepoolest kasutame dreenkihi mõistet, peab olema ka filtratsiooni nõue 2 või 3 meetrit ööpäevas, täidetud. TrAm juhendis (2020) on toodud madalamad nõuded, kuid alama astme aktiga (juhend) on lubatud (määruse või seaduse suhtes) nõudeid vaid karmistada, mitte leevendada. EVS 901-20 sobivus veejuhtivuse hindamiseks on üldse küsitav, mistõttu on ka määrustes (101, 106) vähendatud selle standardi kasutusvajadust ja asendatud nõudeid peenosiste sisalduse kontrolliga. Ühelt poolt, tohib dreenkihina kasutada ka killustikalust (juhendi järgi tohib killustikaluse peenosisesisaldus olla kuni 7%) kuid teisalt, dreenkihi juhend räägib, et lubatakse vaid 4% mis on selgelt üle pingutatud sest killustiku nõuded näiteks Soomes on seotud 7% peenosisesisaldusega, kruuskillustikul on lubatud kuni 9%. Võrdluseks, meie killustikaluse ehitamise juhises nõutakse peenosiste kontrollil, et nõue peab olema täidetud iga üksiku proovi korral, Soome juhises aga on peenosiste kontrolli nõude aluseks nelja proovi keskväärtus. Lisaks, on eelviidatud juhendis nõue, et dreenkihist peab olema takistatud vee filtreerumine muldkehasse – siit tuleb järeldada, et dreenkihi alla tuleks paigutada membraan või väga väikese veejuhtivusega kiht, ehk siis, peaks muldkeha materjal olema väga väikese veejuhtivusega aga samas külmakindel. Paraku samas juhises esitatakse näiteks nõue aheraine kasutamisel muldkeha materjalidena. filtratsioonimoodulile vähemalt 1 m/ööp – sellisel juhul on filtreerumine väga hea. Järeldaksin sellest – kui võimalik, kirjeldame killustikalusele dreeniva funktsiooni, kuid ei kasuta dreenkihi mõistet.
- Kataloog, tüüp- ja erilahendused katendis – terminoloogia on täpsustunud – kataloogiks nimetame lahendit, kus kõik on arvutatud, võta vaid liiklusele/koormusele vastav lahter ja kopeeri konstruktsioon (InfraRYL, Tallinna lahend, Saksa – neid on palju ja suund sinnapoole), tüüpkatendiks nimetame sellist, kus geoloog on pinnased määranud ja projekteerija arvutab konstruktsiooni, kasutades geoloogi määrangute järgi tabelitest võetud parameetreid (KAP, Odemarki valem, Taani ja Rootsi lahendid suuremale liiklusele) ning erilahendi puhul arvutatakse konstruktsioon juba väljas või laboris mõõdetud parameetrite alusel, mitte tabelist võetu alusel (reaalselt ongi selline erijuhtum, näiteks nõrkadel pinnastel).
- Kandevõime katendi all ja kihtidel – mõõtmised ja mida tegema peaks – kataloogi puhul on teatud eeldused – kataloogilahend kehtib, kui aluspinnase kandevõime on vähemalt etteantud tasemel. Kui ei, aga see ei pruugi selguda projekteerimisfaasis, siis tuleb aluspinnasega midagi ette võtta, kas tugevdada või mingi osa asendada. Kui palju, sõltub sellest millise kandevõimega see kraam all on. Seega, on tegemist sisuliselt muudatusega projektis, kus on valitud kataloogikatend. Mõõta saab plaatkoormuskatsega, mitte Inspector/Loadman seadmetega. Saab ka Taani koolkonna LWD seadmetega, paraku on neid Eestis vaid kolm. Analoogiline lugu on kihtide vastuvõtutingimustega – määruses 101 toodud väärtused on pigem eksitavad, inseneril peaks olema õigus ja võimalus tegelik olukord fikseerida ja adekvaatne lahendus pakkuda. Küsimus, kuidas sellega hankeleping peaks arvestama?
[1] https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055
[2] https://www.riigiteataja.ee/akt/116072014007
[3] https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-
[4] https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4240/9201/9038/1110141708.attachment.pdf
[5] https://www.riigiteataja.ee/akt/119022019034
[6] https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2011:088:0005:0043:ET:PDF