Eurokraavi mõiste on veidi eksitav. Kraav on ta küll, selleks et teekonstruktsioon ja selle all olev pinnas kuivem püsiks ja tee kestaks. Kuid seos euroga on vaid ajaline – sajandivahetuse paiku käisid meil abiks Soome teedeinsenerid ja püüti aru saada miks Eesti teed nii kehvad on. Selgus, et veetase liiga kõrge.
Kraavivajadust on põhjendanud ka suur pealik – räägib üldiselt tõtt, kuid mitte kogu tõtt.
Tee ehitatakse looduslikule pinnasele, selle peal dreenkiht, liiv ja killustik. Noojah, täna paraku ei ole see päris nii. Peaks olema loodusliku pinnase peal esmalt kapillaartõusu takistav kiht (see võib olla ka geosünteet), siis muldkeha kohalikust pinnasest, kuid liiva enam vahele vast ei oleks vaja. Mida reaalselt tehakse – et ka muldkeha liivast, kuid kahjuks mida parem on liiva veejuhtivus, seda kehvem kandevõime. Dreenkiht on ikkagi killustikust ehk siis “purustatud pindadega kivimaterjalist”, vähemalt 10 cm.
Mida teha? Muidugi kraavid. Aga miks nii järsud? Seepärast et suures maade tagastamise ja erastamise tuhinas püüti teede juurde jätta nii vähe kui võimalik, sest seda maad tuleb ka korras hoida. Aga raha ei ole. Nii et kes tegi, ise tegi. See on ka põhjus miks mulde nõlvad nii järsud tehtud on (1:1,5 mis ainult teatud pinnaste puhul ja erandlikult sobiks) – ja tugipeenar (see millel katet pole) on liiga kitsas ja nõrk, autot ei kanna (ei kanna ka veidi suurema erisurvega inimest).
Sügava kraaviga kaasneb ka piirde vajadus. Siin on vanas normis üks lapsus tehtud, piirde vajaduse hindamisel võrreldi tee kõrgusarvu maapinna omaga, mitte kraavipõhja omaga. Tänaseks on see viga kõrvaldatud aga teed on juba valmis. Sellisena. Ning kui piirded pandud, ei saa ka lund piirde alt traktoriga eemaldada ehk paratamatult on piire hanges. Ja hullem veel kui sõiduraja mõlemal pool piirded, sest siis sulailmaga vesi tagasi tee peal ning öösel jäätub – kusagile ju ära voolata ka pole.
Mis veel saaks teha? Torud ehk pikidreenid teepeenra alla ja kollektorid muldkeha kõrvale. Üldse ilma uute kraavideta. Aga see eeldab, et torudel ka igasugu kaevud küll puhastamiseks küll vaatamiseks. Kokkuvõttes nii ehitus kui hooldus veidi kallim kui lihtlabane kraavi puhastamine. Üks eelis torutamisel veel – talvel lükatakse lumi peenrale (peaks peenrast edasi lükkama et katte kõrvale hange ei tekiks sest see sulades ju peenra kaudu muldkehasse imbub ja külmakerkeid võib põhjustada). Kogu see torutamine on katsetamata kalliks hinnatud. Kes teab, võibolla oleks ka maanteel vajalik äärekiviga lahendus koos sademeveekanalisatsiooniga?
Kui kõik aspektid kokku võtta, siis lauge nõlv ilma piirdeta ja torutamine kraavide asemel võiks kokkuvõttes odavam tulla.