Artikkel on kirjutatud Ehitaja/Ehitusuudised väljaandele
Ehitusinseneride kutsekvalifikatsiooni süsteemi idee võib hea olla, kuid teostus lonkab, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli teetehnika lektor ja volitatud teedeinsener (tase 8) Ain Kendra.
- aastal asendati Ehitusseadustiku vastuvõtmisega senine Teeseadus. Kuni aastani 2014 andis Maanteeamet välja teehoiutööde tegevuslubasid, edasi mindi üle kutsekvalifikatsiooni süsteemile, mis peaks kogu Euroopa Liidus olema ühetaoline.
Võtame mured kutsesüsteemiga üksikasjalikumalt lahti.
Tellija roll. Kas ka ehitustööde tellijal peaks kutse olema, näiteks valdkondliku projektijuhtimise oma? Tuleks eristada suuri süsteemseid tellijaid (riik – Maanteeamet, suuremad linnad-vallad), väikestest ja juhuslikumat laadi tellijatest. Esimesel juhul võiks eeldada tellijalt endalt kutset ja kompetentsi, teisel juhul tuleb kaaluda konsultandi kasutamist.
Lisaks lähteülesandele tuleb teenust ostes (hankides) täpselt kirjeldada ka teenuse täitjalt nõutav kvalifikatsioon. Insener saab ülikoolist esmase kutse, kuid allkirjaõiguslik kutse tuleb taotleda ja see pole igavene. Kutse uuendamiseks tuleb tõendada kompetentsi ning osaleda erialastel täiendkoolitustel. Kui koolist saadav eriala on üldsõnaliselt formuleeritud „teedeinsener“, siis taotletavas valitakse see juba täpsemalt (projekteerimine, ehitamine, omanikujärelevalve jne).
Kas konkreetse objekti projekteerimisel-ehitamisel tuleb üldse kutsenõudeid arvestada? Kui tegemist on loakohustusliku objektiga (ehitusluba) siis kindlasti, erateedel üldiselt mitte Vastava tabeli leiab Ehitusseadustiku lisast.
Erinevate alade kompetentsid ja piirid. Arhitekt võib olla projekteerimise koordinaator, kuid reeglina mitte konstruktor ja eriosade projekteerija. Hea oleks kui arhitekti silm siiski ka kogu protsessi jälgiks. Ehitusinsener on saanud koolituse hoonete osas, kuid mitte teede osas: teede all mõistame nii maanteid, tänavaid, kergliiklusteid kui ka väljakuid. Kattuvusi esineb hüdrotehniliste rajatistega – tamm, truup, sild. Nii mõnigi negatiivset meediatähelepanu pälvinud objekt on valminud ilma tõendatud kompetentsiga spetsialiste kaasamata, vahel ilmnevad probleemid hiljem. Pahatihti pole ehituse kõik etapid piisavalt dokumenteeritud et põhjuseid lahata.
Projekti staadiumid ja projekteerimine. Eskiis on küll teede osas defineeritud, teistes ehituse valdkondades pigem mitte. Eelprojekti järgi ehituslubade väljaandmine on teede osas küsitav (seadus ütleb „eelprojekt põhiprojekti detailsuses“). Tööprojekti (tööjooniste) all mõistame detailset lahendust osadele, mis põhiprojektis on üldistatult, kuid ehitamiseks detailsemalt vajalikud. Eelprojekt annab küll ehitusloa, kuid mitte luba ehitamiseks. Selleks on vajalik põhiprojekt teede puhul, tööprojekt hoonetes ja ka sildade puhul. Kuigi, formaalselt järgneb ehitusloale vaid ehituse alustamise teatis, mille osas võib KOV vaid esitada täiendavaid küsimusi.
Ekspertiis ja audit. Ehitusseadustiku järgi võib ekspertiisi teha ainult projektile. Kui objekt on juba valmis, siis sellele saab teha auditi. Liiklusohutuse auditi saab teha nii projektile kui ka valmis objektile. Mõlemal juhul otsustab tehtud soovituste rakendamise tellija. Määruste ja kutsetega on määratletud ekspertiis, auditiga on lugu keerulisem – hoone audit ja silla audit on lahti kirjutatud, mõlemal juhul võivad audiitorid auditeerida vaid oma kompetentsi piires. Kuid tee on miskipärast mängust välja jäänud ning tee audit kui selline on normatiivbaasis määratlemata. Liiklusohutuse audit ei ole tee audit, ohutuse mõiste on laiem kui liiklusega seonduv, näiteks ei hinnata liiklusohutuse hindamisel tee konstruktsiooni, selle vastavust nõuetele ja toimivust. Miskipärast kipuvad aga ehitusinsenerid tegema rutakaid järeldusi ka teede kohta. Paraku on sellise järelduse tõeväärtus pahatihti lähedane kristallkuulilt loetuga.
Ehitamine ja omanikujärelevalve. Majandustegevuse registris on kirjas majandustegevuse teated – taotluses näidatakse vastutav insener ja tema kompetents. Paraku ei kontrollita, kas inseneril ka mingi seos näidatud firmaga on (täna võib insener olla vastutava inseneri rollis kuni kolmes firmas). Omaniku järele valvata saab siiski see, kes vastavat valdkonda tunneb. Probleemseks osutub olukord siis, kui „keha“ on kasutatud tagaselja või on insener küll nõustunud, aga pole ise suuteline vastutama.