T-konsult OÜ pakub Dynatest LWD seadmega kandevõime mõõtmist (asendab nii plaatkoormuskatset kui Inspector-seadmega mõõtmist – vastavuses Tallinna tüüpkatendite juhendiga) nii teedeehituslikel töödel kui tsiviilehitustes (tuginedes MaaRYL juhises sätestatud kontrollväärtustele) näiteks vundamendi aluse mõõtmisel kus nõutud plaatkoormuskatse läbiviimine on tehniliselt raskendatud ja ei võimalda saada ülevaadet kogu objektist koos homogeensuse hindamisega. Mõõtmisi viiakse läbi positiivse õhutemperatuuriga, maapind ehk mõõdetavad kihid ei tohi olla külmunud.
Teenuse maksumuse orienteeruv kalkulatsioon aja baasil sõltuvalt objektil vajalikust kvalifikatsioonist (üldjuhul – 100€/h).
Teenuse lõplik hind koosneb kolmest osast:
1. Sõit objektile – 0,5h täpsusega.
2. Mõõtmisprotsess – tegelik ajakulu objektil, ca 2-3 minutit katsepunkti kohta, sõltub ettevalmistusest ja punktide vahelisest kaugusest – 0,5 h täpsusega. Siit tulenevalt mõistlik pigem mitte piirduda paari punktiga vaid püüda saada ülevaadet ka objekti tasemest tervikuna.
3. Aruanne ja vajadusel analüütiline osa – ca 1 h. Aruandes näidatakse täpsed katsepunktide asukohad visualiseeritult asendiplaanil. Selleks saatke meile asendiplaan. (.dwg või .pdf)
Huvi korral võtta ühendust simmo@t-konsult.ee või mob. (+372) 5358 7866
Kui palju peaks olema mõõtepunkte?
- Transpordiameti reglement soovib nelja plaatkoormuskatse punkti kilomeetrile, Inspector-seadme kasutamisel on näiteks killustikalusel MKM m101 järgi vajalik iga saja meetri järgi ristlõike kolmes punktis mõõta.
- Tsiviilehituses täpset regulatsiooni ei ole, kuid orientiiriks mõned numbrid – Saksa normi järgi teedel 6000 m2 kohta plaatkoormuskatse ja 600 m2 kohta kergseadme mõõtepunkt; MaaRYL ütleb, et 500 m2 kohta üks punkt kergseadmega. Vene normi järgi teedel 50 meetri järel ristlõikes kolm punkti (kaherajaline tee – meeter äärest, keskel, meeter äärest) kuid veidi suuremal objektil võiks olla vähemalt 30 punkti et hinnata homogeensust. Tsiviilehituses on mõistlik valida mõõtepunktid nii, et hinnata kogu mõõdetavat ala, mitte piirduda ühe punktiga kusagil ala keskel nagu tihti plaatkoormuskatsega tehakse. Kergseadme selge eelis – pole vaja suurt vasturaskust objektil.
- Kas kergseadmega mõõtmine on asjakohane antud asukohas? Kui mõõtetasandist meetri sees ei ole suhteliselt vedelat savipinnast, siis jah. Kui veetase on kõrgemal kui 60 cm mõõtepinnast, siis ei. Kui all on vedel savi ja vett ei õnnestu kusagile ära juhtida ning savi kuidagi tugevamaks saada, siis on oht, et roome, mis staatilise koormusega esineb, ei tule välja dünaamilise katsega. Et plaatkoormuskatse ise võtab rohkem aega, on tõenäosus suurem, et vedela savipinnase efekt avaldub ainult plaatkoormuskatse mõõtetulemustes.
- Milline kandevõime väärtus on vajalik ehk tuleks saavutada? Teedeehituses on regulatsiooniks MKM määrus 101. Dynatesti seadet kasutades tuleb kasutada üleminekutegurit mis peegeldab mõõteseadmete erisusi (praegu muudetakse määruse teksti, üleminekuteguri asemele peaks tulema “teisendatud võrreldavaks”). Hea tava järgi võib aluseks võtta ka InfraRYL reeglid. Tsiviilehituses fikseerib vajalikud väärtused projekteerija, juhindudes nii arvutustest kui ka Soome normidest (MaaRYL sätestab nõudena hoonetega seoses Ev2 ehk plaatkoormuskatsele 50-60 MPa sõltuvalt hoone liigist). Detailsemad soovitused MaaRYL alusel leiab artiklist.
- NB! kui geosünteet paikneb mõõtmistasandile lähemal kui 60 cm, on mõõtmistulemus väiksem kui ilma geosünteedita, üldiselt kuni 30% aga oleme näinud ka 50% ehk poole väiksemaid tulemusi geosünteedi korral – selgub, et seda kõigi mõõteseadmete ja mõõtmisviiside korral (nii Inspector, Dynatest LWD, plaatkoormuskatse kui ka FWD mõõtmistel – teema vajaks tõsisemat süvenemist et täpsustada mõju ulatus, võib väita et seosed on nii koormusplaadi diameetri kui rakendatava koormusega). Ilmselt on tegemist geosünteedi omapäraga – kuni materjal ei ole korralikult “vinnastatud”, toimib see mõõteseadmele batuudina.
- Kui me ei võta aluseks riigiteede regulatsiooni (M101 ja Transpordiameti juhised), siis saaks teada, milline kandevõime peaks ühel või teisel konstruktsioonikihil olema, Odemarki valemiga. Selleks leiate ka siinsamas veebis rakenduse “KRP” menüüribalt. See rehkendus (KRP ehk katendi rehkenduse programm) tugineb Soome juhisel mida kasutatakse Soome avalike teede projekteerimisel. Täna riigiteedel kehtiva juhendi järgi (KAP) arvutatu ei ole ühegi teadaoleva mõõteseadmega ehitusprotsessis kontrollitav ning kõik viidatud nõutavad numbrid (Inspectori jaoks või plaatkoormuskatsele) on hüpoteetilised ja väidetavalt kogemuslikud. Aga samas, alati on võimalik projekteeritud konstruktsioon sinna rakendusse sisestada, kasutades seejuures Soome juhendis toodud materjalide omadusi (elastsusmooduleid) ning sel teel leida kontrolliks vajalikud tasemed.
Dynatesti ajaloost
Dynatest on asutatud Taanis 1976 (Mark Hayven, Richard Stubstad ja Anders Sorensen) ja tegeleb katendite teemaga laiemalt, arendades ja tootes seadmeid, seni ka osutades konsultatsiooniteenuseid. Esimesele LWD seadmele (1977; pikalt toodetud LWD 3031 – järgnes 3032 mida toodetakse ka täna), edasi FWD-seade (1980; selline on ka Teede Tehnokeskusel) ja HWD (1987) lennuväljade jaoks. 2015 valmis ka FFWD mis on kiirematoimeline sest hüdraulika asemel on elekter tööle pandud. ELMOD on esimene laiema leviga tarkvara mis võimaldab FWD tulemusi otse kasutada tagasiarvutusteks (mõõdetud kandevõimest kihtide näitajateni), LWD jaoks kohandati LWDmod.
Firma on 2019 restruktureeritud – Dynatest International A/S (CEO Christian Lanng) müüs 07.11.2019 Taani üksuse firmale Eltronic Group A/S (ca 500 töötajat, 580 M DKK käive) ja uus juhtkond tõi USAst Kopenhaagenis (Ballerup) paiknevasse üksusesse (Dynatest A/S, CEO Klaus Aude) ka osa tootmisest, mis on seni paiknenud USAs. Taani üksus tegeleb seega tootmise, kasutajatoe ja arendusega. Dynatestil on seni Euroopas edasimüüjad/agendid Leedus (Vilnius, Vildoma), Poolas (Varssavi, ToroPol), Ukrainas (Harkov, Emcc) ja Venemaal (Moskva, Rastom) ning ka Serbias, Bulgaarias, Hispaanias ja Portugalis. Mujal maailmas veel esindused ja edasimüüjad (Türgi, Kolumbia, Saudi Araabia, Kasahstan, Pakistan, India, Vietnam, Malaisia, Filipiinid, Hiina, Lõuna-Korea).
Dynatest LWD seadmeid toob maale Est-Doma OÜ (Läti firma Sia Doma filiaal; juht Jaanus Vahtra). Varasema Dynatest International alla kuulusid peale seadmete arenduse, tootmise ja hoolduse ka konsultatsiooniteenused, mida osutati laiapõhjaliselt üle maailma. Konsultatsiooniosa ei jätka Dynatesti kontserni raames (USA konsultatsiooniteenused läksid üle ARA kontsernile). Raptor – RWD (rolling wheel deflectometer) müüdi Rambollile (Ramboll RST) – kolm komplekti koos õiguste ja arendustega. Siiski jätkatakse HWD seadmetega lennundusvaldkonnas mõõtetöid (lennuliiklusala kandevõimed ja siit tulenevad PCN/PCR arvutused)
LWD – lightweight deflectometer – seade, mis mõõdab koormusplaadile langeva raskuse mõjul tekkiva deformatsiooni ja arvutab selle alusel mõõdetava konstruktsiooni (pinna) elastsusmooduli (kandevõime). Seadmed võib üldistatult jagada kolme koolkonda:
- Soome koolkond – Loadman ja Inspector. Omadus: monoblokk seade, fikseeritud raskus 10 kg ja koormuse langemiskõrgus, seade vinnastatakse 180 kraadise pöördega; mõõterežiim oluliselt suurema pingega kui konstruktsioonis reaalses tööolukorras
- Saksa koolkond – Zorn, HMP, Weber ja Terratest (varasemad mudelid), tuntud ka kui GDP (german dynamic plate test). Omadus: seade kahes osas – tugivarras raskusega (reeglina 10 kg, kuid võimalik ka 15 kg koormus lisavarustusena, fikseeritud langemiskõrgus), 300 mm koormusplaat sensoriga, reeglina fikseeritud 100 kPa pingerežiim mis on adekvaatne killustikaluse all mõõtmisel. USA standard ASTM E2835-21
- Taani koolkond – Keros, Prima ja Dynatest ning ka Terratest 9000 ja 3ipe – funktsionaalselt on tegemist väga sarnaste seadmetega, erinevused võivad olla detailides (näiteks, puhvrite kujus, transpordiviisis ja kindlasti ka tarkvaras). Omadus: võimalik erinevad koormused 10…20 kg, valitav langemiskõrgus, vahetatavad/lülitatavad alusplaadid (300 mm/150mm; 100 mm, lisavarustuses 200 mm), kaks lisa-andurit vajumikausi mõõtmiseks (samuti lisavarustus). Mõõterežiim valitav vastavuses mõõdetava kihi tegeliku töörežiimiga. USA standard ASTM E2583-07 (2020)