Eriti linnatänaval on tavaline, et kaevetööde järel taastatud kate laguneb. Ehk ka teistpidi, kui kate laguneb, otsi kas see kaevetöödega seondub. Lihtne on mõista seda, kui tegemist on ainult lohuga kunagise kaevetööde kohal – tõenäoliselt ei ole augu ehk trassi täitmisel pinnaseid või materjale korralikult tihendatud. Võib mõista ka seda, et lagunema kipuvad vuugid ehk ühendused vana kattega, sest peaaegu alati on kõikvõimalikud ühenduskohad nõrgemad kui ühekorraga paigaldatu.
Vahetult peale tööde lõpetamist näib kõik ilus, objekt võetakse vastu ja rahad laekuvad. Garantiiaja lõpul vaadatakse asi üle ja kui veel katki pole läinud, on kõik korras. Vahel ei kesta garantiiaja lõpuni, tavaliselt kipub lagunema üsna kohe pärast seda.
Ühe magistritöö raames (Karel Vergi) uurisime kergdeflektomeetriga, kuivõrd ühtlane on kandevõime kaevetööde alal ja selle naabruses. Selgus, et kui reeglina on ala keskel (näiteks, toru kohal) kõik korras ja tulemused lähedased vana katendiga töödest puutumata alal, siis üleminekualal on mõõdetu tihti nõrgem, kohati 50%.
Kergdeflektomeetri tööpõhimõtteks on raskuse langemisel katte pinnale löögi poolt tekitatava deformatsiooni mõõtmine. Seos deformatsiooni ja kandevõime vahel on lineaarne pöördsõltuvus – mida suurem deformatsioon, seda madalam kandevõime. Need seadmed ei ole mõeldud asfaldil mõõtmiseks lihtsalt sel põhjusel, et tugevatel pindadel mõõdetava deformatsiooni suurus võib jääda sensori tundlikkuspiiridele liiga lähedale ja seetõttu mõõtetulemusest arvutatav kandevõime väärtus võib kõikuda suurtes piirides. Dynatest LWD kasutab kõrgtäpseid andureid nii koormuse täpseks mõõtmiseks (2%±2 kPa) kui ka deformatsiooni mõõtmiseks (2%±2µm) ja tulemuste hajumine ei ole suur. Sarnased sensorid on ka teistel Taani koolkonna LWD seadmetel (Sweco Prima 100, Terratest 9000). Et asfaldi elastsusmoodul sõltub temperatuurist väga suurelt, siis pigem ei püüaks opereerida kandevõime väärtustega, piirdume pigem seadme poolt kõigis mõõtepunktides samades tingimustes mõõdetud deformatsiooni suhtelise hindamisega.
Miks see üleminekuala nõrgem on? Igasuguste torutööde juures tuleb kaevise põhi teha nii lai, et töömees seal liikuma mahuks, 40 cm kummalgi pool toru. Põhi tuleb tavaliselt ka tihendada, et toru ära ei vajuks. Ning tagasitäitmisel tuleb ka materjal või pinnas tihendada. Tavaliselt saab seda teha erineva suuruse ehk kaaluga vibroplaate kasutades. Nii põhja kui taastäitmise tihendamisel raputab see vibraator lahti ka kaevise seina pinnast. Kui õnneks läheb, ei kuku kaevik kokku kuigi vahel juhtub ka seda, kuid tavaliselt variseb mingi osa seinast ikka lahti. Iga järgmise kihi tihendamisel liigub tihendusagregaat kuni kaeviku servani, seega allesjäänud materjali ei tihendata mingilgi moel. Järelikult on vajalik iga kihi paigaldamisel kaevikut laiendada kahel põhjusel, ühelt poolt et vana ja uue materjali üleminek poleks jäik ja teiselt, et saaks korralikult tihendada ka selle materjali, mis tööde käigus hõrenes. Kui sügavalt alates tuleks laiendama hakata? Siin vist universaalset vastust pole, sõltub pinnastest ja nende omadustest. Kuid tundub et ülemine meeter on igal juhul selline, mille ulatuses peaks laiendama. Võibolla ka poolteist.
Eks konkreetsed lahendused sõltuvad ka toru sügavusest. Paratamatus on ka see, kui piki teed kulgeva trassi remont toob kaasa katte vahetuse kogu laiuses. Võiks ju järeldada et kas trassid ikka peavad tee all olema?
Varasemal ajal oli MKM määruse 101 järgi kaevetööde järel katendi taastamisel kohustus kasutada hea filtratsiooniga materjale, õnneks on see punkt muudetud. Pigem peaks täitematerjal külmumissügavuse ulatuses olema külmakindel, kindlasti peab see olema tihendatav ja võimalusel tuleks kasutada just samasugust materjali mis kaevisest enne välja võeti. See varasem hea filtratsiooniga taastäitematerjali nõue võib olla osalt ka põhjuseks, miks toru lekke järel uhtumised katte varinguteni viivad.
Katte ressurss on määratud normtelgede arvuga katte tööea jooksul, siit tuleneb logaritmiline seos normtelgede arvu ja vajaliku kandevõime vahel. Kandevõime ja mõõdetud deformatsiooni vaheline seos on lineaarne ja seetõttu saab arvutada, kuivõrd kahandab ressurssi ehk katendi tööiga kandevõime puudujääk ehk mõõdetud suurem deformatsioon.
Tartu tüüpkatendid on arvutatud 30-aastase tööeaga (MKM määruses nähakse ette minimaalne 15 aastat, TRAM juhendis 20 aastat, Tallinna tüüpkatendil 35 aastat). Lihtne tagurpidiarvutus võimaldab leida, milline normtelgede kogus vastab konkreetsele kandevõime absoluut- või suhtelisele väärtusele.
| Tee grupp (projektne kandevõime) | |||||
| Kandevõime puudujääk | A(450) | B(400) | C(350) | D(250) | E(200) |
| Eeldatav katendi tööiga | |||||
| 0 | 30.0 | 30.0 | 30.0 | 30.0 | 30.0 |
| -5% | 22.0 | 22.8 | 23.6 | 25.3 | 26.2 |
| -10% | 16.2 | 17.3 | 18.6 | 21.3 | 22.8 |
| -15% | 11.9 | 13.2 | 14.6 | 17.9 | 19.9 |
| -20% | 8.7 | 10.0 | 11.5 | 15.1 | 17.3 |
| -25% | 6.4 | 7.6 | 9.0 | 12.7 | 15.1 |
| -30% | 4.7 | 5.8 | 7.1 | 10.7 | 13.2 |
| -35% | 3.5 | 4.4 | 5.6 | 9.0 | 11.5 |
| -40% | 2.5 | 3.3 | 4.4 | 7.6 | 10.0 |
| -45% | 1.9 | 2.5 | 3.5 | 6.4 | 8.7 |
| -50% | 1.4 | 1.9 | 2.7 | 5.4 | 7.6 |
Teades kandevõime puudujääki ja eeldatavat kandevõime taset projektist, on võimalik leida, mitu aastat konkreetne katend võiks kesta, kui liiklus areneb vastavuses projektis eeldatuga. Teisalt, kui teame, mitme aasta pärast konkreetsel teelõigul võiks eeldada kapitaalsema klassi remonti või rekonstrueerimist, kus asendatakse katendikonstruktsioon, saame hinnata, kas taastatud katend peaks sinnamaani kestma ja vastavalt sellele otsustada edasised sammud. Võib ju ka hinnata, et kui lapitud ala kestab selgelt kauem kui kogu ülejäänud teelõik, oleme nõuetega üle pingutanud.
Insenerina võiks otsustajatele anda valikuvariandid:
- Kindlasti on mingi lubatud tolerants, kuid see selgub juba sellest, millal algne kate ehitatud on
- Kui katend peaks kestma kauem, kui järgmise suurema (plaanilise) remondini, võib rakendada mõõdukaid rahalisi sanktsioone sest erisused tulenevad siiski ebapiisavast tihendamisest ehk tehnoloogia rikkumisest ja ega me ikka täpselt ei tea, millal järgmiseks remondiks raha on
- Üks valikuvariant on garantiiperioodi pikendamine, millisel juhul peab ehitaja ka perioodi lõpuni tagama katte vastavuse seisundinõuetele (tasasus, defektid)
- Kui eeldatav ressurss on oluliselt väiksem kui järgmise remondini kestmiseks vaja, võib olla vajadus objekt uuesti avada ja kate uuesti taastada.