Seni oleme harjunud mõistma tüüpkatendina etteantud konstruktsiooni, kus valitakse lahendus, mis on korra läbi arvutatud ning projekteerija lihtsalt võtab valmislahendi materjalid koos etteantud kihipaksustega. Nüüd on ilmselt aeg seda mõistet täpsustada. On olemas tüüplahendused ja erilahendused. Nende kahe kategooria vahe seisneb materjalide ja pinnaste lähteandmetes, erilahenduste puhul mõõdetakse konkreetsete materjalide arvutusparameetrid ning neid kasutatakse otseselt katendiarvutuses. Tüüplahendused on sisuliselt kõik muud, kus arvutusalusena kasutatakse kataloogist või juhendist teatud parameetrite alusel valitut, mitte konkreetsel objektil mõõdetud või siis ka objektilt võetud proovidest laboris mõõdetud parameetreid.
Tüüplahendused sisaldavad veel alamliiki kataloogilahendused. Kataloogilahendusel on kõik juba läbi arvutatud ja tabelist valitakse lähteparameetrite alusel juba valmis katendikonstruktsioon, see tähendab, materjali liigid ja kihipaksused. Seni kasutatava skeemi kohaselt räägime tüüplahendusest mida arvutatakse kas KAPi või Odemarki valemiga.
Tüüplahendus on seega üldmõiste olukorras, kus arvutusparameetrid tulevad juhendist.
Saame eristada veel kombinatoorikat – näiteks on Venemaal nüüd kasutusel korraga nii tüüplahendused kui kataloogilahendid, teatud koormust ületavatel juhtudel tuleb katend arvutada-dimensioneerida, kuid sinna piirini võib kasutada kataloogilahendust, variandid on kolmele erinevale aluspinnasele (liivsavi, saviliiv, liiv/kruus). Paljudes riikides on aga see kataloogikatendi piir seatud üsna madalale, kataloogilahend kehtiks vaid minimaalse koormuse korral.
Soome linnakatendites (InfraRYL) on tänavad grupeeritud liiklussageduse järgi ning igas liiklussageduse grupis on igale aluspinnase liigile (7) antud kataloogilahend, eristades tava-aluseid ja tsementstabiliseeritud aluseid. Maanteekatendid on tüüpkatendina lahendatud, kus igal juhul arvutatakse koormusprognoos ning igale koormusgrupile on antud minimaalse kandevõime ja asfaldikihtide paksuse väärtused.
Saksamaal on tegemist puhtakujulise kataloogikatendiga, mille aluseks on koormusprognoos (miljonit normtelge) ja igas koormusgrupis on antud mitu erinevat tehnoloogilist varianti – kõigil juhtudel eeldatakse muldkehalt 45 MPa (Ev2) kandevõimet.
Ka Taanis on kasutusel kombinatsioon – kolm aluspinnast (külmakindluse kolm taset), ühele neist on kataloogilahend, kõik muu arvutatakse ning suuremas koormusklassis on ainult arvutused ehk tüüpkatend.
Arutades meile sobivat skeemi, oleme Tallinnas eeldanud Saksamaaga analoogselt aluspinnase kandevõimet, reaalselt on liivpinnastel see tavaliselt olemas. Tartuga on lugu veidi keerulisem, sest tihti on all savipinnased. Eks lahendiks saab olla see, et aluspinnaste tugevdamiseks lisatakse liivakiht.