Pinnaste liigitus nelja gruppi tuleneb Vene juhendist VSN 46-83, mis omakorda põhineb pinnaste määramise standardil, mille osas kasutatakse redaktsiooni GOST 25100-95. Lisaks viidatud peenpinnaste neljale grupile (A…D) on eraldi mõistena liivad ja kruusad. Kuid see jaotus ei ole piisav, kuna Vene juhendites on eraldi defineeritud ka jäme kerge saviliiv, mille omadused ei sõltu niiskusest, mis järelikult tuleks lugeda materjaliks. Kogu eksitus on seotud just selle materjali määratlusega. Kaudu tuleb siia mängu ka A (parima pinnase) arvamine D-gruppi (kõige nõrgem).
- Muldkeha remondi projekteerimise juhendis (2006-27) on esitatud kruusade ja liivade ning pinnaste liigitus tabelites 15 ja 16 – puudub määratlus mõistele „jäme kerge saviliiv“.
- 2014 on Maanteeameti tellimusel koostatud uuring „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi pinnaste klassifikatsiooni kohandamine EVS EN ISO 14688-1 ja 2 klassifikatsioonile“ – Sellest uuringust tuleneb ka Elastsete katendite projekteerimisjuhendi korrektuur ja selgub, et vead on lipsanud sisse 2014 uuringusse ja sealt edasi kandunud järgmistesse dokumentidesse.
- Tabelis 1.5 (kruusad-liivad – täpne koopia juhendi tabelist 15) ei ole määratletud jämedat kerget saviliiva, järelikult tuleb seda lugeda peenpinnaseks?
- Tabel 1.6 (peenpinnased) esimesed kaks rida on vigased: Lähtudes loogikast, et sõna „jäme“ liigituses viitab jämedama osise prevaleerumisele materjalis, selgub et tabelis 1.6 on põhimõtteline viga, sest liiva (2…0,05) üle 50% sisaldus viitab peenema koostisega materjalile, kui jämedam liiva (2…0,25) üle 50% sisaldus (mis kattub keskliiva mõiste piiriga). Siit tulenevalt, tuleks vahetada tabeli teises veerus pinnase nimetused – Kerge jäme asemel Kerge ja vastupidi.
- tabel 1.7 kirjeldab peenpinnaste jaotuse, ilmneb, et kerge saviliiva määratluse asemel on tabelisse 1.7 üle toodud jämeda kerge saviliiva sisuline määratlus ning definitsioon jämedaks kergeks saviliivaks puudub. Järelikult on otstarbekas lisada jämeda kerge saviliiva määratlus (plastsus 1…7, 2…0.25 mm osis üle 50%) tabeli 1.5 lõppu ning tabelis 1.7 kasutada kerge saviliiva määratluses sõelkõvera vahemikku 2…0,05 mm.
- Tabelis 1.9 on kenasti toodud „jäme kerge saviliiv“ kuid puudub selle materjali määratlus (vt. eespool)
- Tabel 1.10 EVS-EN ISO alusel klassifitseeritud pinnaseproovide nimetused vastavalt GOSTile ei sisalda pinnaseid, mille plastsus on madal (Ip<7) ja selle võiks korrigeerida.
- Tabelile 1.10 järgnevas tekstis on kirjeldatud kerge saviliiva määratlus, ka see vajab korrigeerimist.
- Tabelis 1.12 on toodud A-grupi liigituseks vahemik 2-0,25 vastavalt eeltoodud tabelile 1.7 (mis peaks kirjeldama jämedat kerget saviliiva (materjal, E-65 ja sobilikkus konstruktsioonidesse parem kui ülejäänud pinnastel) ja määratlemata on jäänud juhus, kus 2…0,25 on küll alla 50% kuid 2…0,05 on üle 50% mis algse määrangu järgi peaks kajastama just kerge saviliiva osa (A-grupp). Võime eeldada, et jäme kerge saviliiv liigitub materjaliks, mitte pinnaseks, ning seetõttu võib see ka pinnaste tabelis puududa.
Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2017-003 Lisa 2 tabelis L2T3 (see peab igas projektis kohustusliku lisana olema) on ära toodud Tm_65, kuid materjali sõelkõvera määratlus on jäänud lisamata. See tuleks täiendada ning korrigeerida kerge saviliiva määratlus alljärgnevas:
- _65 – plastsus 10…25, sõelkõver 2…0,25>50%, plastsus Vassiljev 1…7
- _A – plastsus 10…25, sõelkõver 2…0,05>50%, plastsus Vassiljev 1…7
Juhendi Lisa 3. KAP ja pinnase liigitus sõelkõvera järgi: alajaotus 3) a. – asendada alljärgneva tekstiga:
- WLR 10…25
- 2…0,25 mm >50% – jäme kerge saviliiv
- 2…0,05 mm >50% – kerge saviliiv – A-grupp
- 2…0,05 mm <50% – tolmne – D-grupp
Külmakerke arvutus ja aluspinnase asendamine. Sama juhendi 2017-003 tabel T14.1 sisaldab pinnaseteguri B, mis on sees valemis 14.2 lineaarsel kujul – et A-grupi pinnasel on see tegur 3-3,5 siis D-grupi sama plastsusega pinnasel on see 4…8. Siit tulenevalt võib juhtuda, et pelgalt ebatäpsest pinnaseliigitusest tulenevalt on arvutuslik külmakerge kaks korda suurem ja selleks et külmakerge normi piiridesse saada, tuleb aluspinnaseid asendada oluliselt suuremas mahus, mis väljendub nii otseselt kui kaudselt ka rahas.
Need vead mõjutavad geoloogide tööd.
Kerge saviliiva (A-grupp, E – 40…70 sõltuvalt arvutuslikust niiskusest) sildi alla liigitatakse jäme kerge saviliiv (Tm_65, E – ei sõltu niiskusest) ning omakorda tegelikult kergeks saviliivaks (A-grupp, E – 40…70) liigituv materjal liigitatakse raskeks tolmseks saviliivaks (D-grupp, E – 25…108). Toome siia võrdluse ka nende kolme erineva juhtumi jaoks, näiteks valides koormussageduse 1500 normtelge enamkoormatud sõidurajale II klassi teel 2 niiskuspaikkonnas (vaikeväärtused KAP programmis). Seega, täpselt samad konstruktsioonid erinevatel aluspinnastel.
| Jäme kerge saviliiv | A-grupp | D-grupp | |
| Kandevõime Eüld katte peal (MPa) | 285,80 | 278,82 | 268,69 |
| Kandevõime varutegur | 2,7% | 0,2% | -3,5% |
| Aluspinnase nihkepinge varutegur | 164,0% | 139,4% | -8,9% |
| Võimalik/vajalik tegevus (maha või juurde) | -22 cm FSa | -1 cm FSa | +7 cm killustikku |
| Maksimaalne võimalik arvutuslik koormussagedus | 1920 | 1520 | 980 |
Seega, juhul kui tegelikult jäme kerge saviliiv on liigitatud A-grupi pinnaseks (sest tabeli järgi kontrollitakse, kas 0,25…2 mm osakaal on üle 50% (mitte 0,05…2 mm) kaotame 20 cm liiva.
Juhul, kui tegelikult A-gruppi kuuluv pinnas liigitatakse D-gruppi (sest 0,05…2 mm järgi kontrollides ei saa seda materjali mujale liigitada – vastav koht puudub), kaotame 7 cm killustikku igale ruutmeetrile.
Sellest veast on Tellija esindajat teavitatud 2018, kuid tänaseni pole viga kõrvaldatud ning kõik geoloogid juhinduvad ametlikust tabelist kus on vead sees. Hoiatatud on mitu korda. Loll kes vabandust ei leia – ametis on struktuursed reformid, keegi ei tea mida ta tegema peab… aga lõpuks, ilmselt ei ole ikkagi tegemist kompetentsikeskusega. Kui siin ka vigu parandada, siis jah – asi on ajutine sest vene normi põhise liigituse kasutamine peaks ükskord otsa saama.