Teeäärsed parklad raskesõidukitele (ja ka teistele)

Meie rahvusvahelistel põhimaanteedel liiguvad lisaks oma juhtidele kes ööseks koju jõuavad, ka paljud transiitreiside veokid.  Kaugesõidujuhtidel on sõiduajareeglid mistõttu tuleb teatud aja tagant etteantud tundide arv välja puhata. Sõidukitel on küll suured paagid mis võimaldavad tankimata läbida 500 ja enam kilomeetrit. Juht vajab aegajalt siiski jalasirutuse ja vee väljalaskmise kohti ka lisaks kohustuslikele ööbimistele. Seega võiks vajaliku parklateema jagada kategooriatesse

  • pisike puhkepeatus – prügikast, pink, WC (kuiv), laste mänguplats.
    • maht – 3 suurt rekkat (põhimaanteedel arvestada 25,25 meetrise pikkusega – veduk kahe haagisega) ja ca 10 sõiduautot. Võimalus kohalikele (ajutine taluturg) – st elektriühendused võiks olla
    • kaugus – 10 km
  • keskmine peatus, lõuna- või kohvipaus – lisaks eelmisele toit, WC (vesi, pesemisvõimalus), kauplus, tankla, 6-24 näiteks tööaeg. Korrastatud taluturg
    • maht – 10-15 suurt (sh viis väga pikka)
    • kaugus – 30-40 km
  • suur peatus, öömaja – kindlasti toit, nagu öeldud – öömaja, 24/7 teenindus
    • maht – 30 suurt (sh 10 väga pikka)
    • kaugus – 50-70 km
  • terminal – ooteala enne sadamasse või piiripunkti minekut (Tallinna sadam; Narva ja Luhamaa piiripunktid)
    • maht – vähemalt 100 suurt

Millised võiks olla nõuded just raskesõidukite parkimisele – ilma erilise manööverdamiseta (tagurdamine tuleks välistada), kas piki teed või kalasaba; parkimiskoha pikkus ca 35-40 meetrit mida saaks kasutada siis kaks tavalist 16.5 m poolhaagist või üks pikk. Põhimaanteedel tuleks kõik pöördekoridorid arvestada 25,25 m veoki järgi, mujal oleks piirväärtuseks 20,5 m (senise 18.75 asemel on tõenäoliselt tulemas esmalt palgiveokitena lisatelg ja pikkust juures).

Äärekivide lahendused tuleb läbi mõelda, eelistades kivisillutist betoonalusel nii, et ka väikesel kurvi lõikamisel ei mindaks murule. Autoturni või muu analoogiga trajektooride kontrollis tuleb arvestada ka kere (haagise) gabariitidega mis on suuremad kui rattajälje kohad, eriti manööverdamisel, seda nii valgustipostide kui liiklusmärkide paigutuses jättes kindlasti ka vajalikud turvavahed.

Millise vahekaugusega need olema peaks? Normitekstis on öeldud – puhkekohad põhimaanteedel 20-50 km vahega. Peatuskohtade kohta on öeldud – 10-70 km vahega ja põhi- ning tugimaanteedele. Normitekst on täna nadi aga seda kirjutatakse ringi. Ilmselt saab arvestada ka siinsete mõtetega.

Raskesõidukitega arvestamisel on omakorda mitu aspekti. Mõistlik parkla suuruse kavandamisel arvestada rahvusvahelise liikluse st piiriületuse mahtudega. Kui täna (2020 keskmine) on Ikla piiripunktis soolo (haagiseta veokid ja bussid) 133 ja autorongid 1579 – need on mõlema suuna peale kokku (maantee maksimumid ca 400-1700), siis Narvas vastavalt 226 ja 312 (maanteel 300-600), Valgas 70 ja 400 (maanteel 200-400) ning Luhamaal 20 ja 138. Pilt pole ses mõttes täielik, et eks osa sõite hajub ka ning väiksemaid peatusi vajavad ka sisevedude juhid. Näiteks, Tartu suunal võiks arvestada 300-1200 numbriga.

Tundub nii, et Pärnu maanteel võiks eeldatavad parklamahud olla veelgi suuremad (eriti need mis ööbimiseks sobiks, võiks mahutada isegi 2*100 – täna ööbitakse ka suvalistes kohtades teeäärsetes väikeparklates, see pole kellelegi parim variant)

 

Scroll to Top