Püüaks siin kokku võtta pika jutu rohelise linna ehitamisest. Raamat areneb, kuid sisaldab VÄGA huvitavaid mõtteid. Otso, autor, on Helsingi linnavolinik (roheline), aga ka IT-ettevõtja. Püüan ka tema raamatupeatükkidest enda meelest huvitamat noppida nii nagu peatükid ilmuvad.
Asum ehk linn on algselt rajatud ainult jalakäijakeskselt. Linn kasvab koos transpordivahenditega. Rööbastransport on küll võimsam, kuid kallis. Helsingi metroo hind on 100 miljonit eurot km, trammiliin maksab 15 miljonit, koos suure sillaga 26 miljonit per km. Odavaim ja tervislikum transpordiviis on kahtlemata ratas, alates 2021 on soodustatud ametiauto asemel ratast ja Helsingis oli 2023 lõpuks juba 74,000 ametiratast. Ühistransport veab inimesi massides, kuid viimase miili transpordiks sobivad rendirattad ja -tõuksid, sest eriti jalgrattaid on tülikas kui mitte võimatu bussi/trammi kaasa võtta. Et tõuksid ei liiguks kõnniteel, tuleb kesklinna tänava kiiruspiirang viia 20-25 km/h tasemele mis on tõuksi maksimum ja ajada need autode vahele.
Autostumine ehk autode arv sõltub ühistranspordi kvaliteedist. Piirkonnas, kus on hea ÜT, on vähem autosid. Mida kaugemale südalinnast või kesklinnast, seda nõrgemaks jääb ÜT ja seda suurem on auto roll.
Marsruudid ehk suunad on muutunud – kui algselt olid kõik sihtkohad kesklinnas, siis täna on paralleelselt kesklinna suunduva liiklusega kesklinnast mööduv linnaosadevaheline liiklus. Ja vastavalt ka ühistranspordi aga ka autoliikluse suunad, eriti selles osas, kus ühistranspordi tase pole piisav (reisiaeg ja marsruudi sobivus, sest lõpuks tuleb arvestada kaugustega uksest ukseni). Ehk siis, liiklusmõtlemine on muutunud, ei ole enam kesklinna-keskne.
Liikumisviis muutub ajas. 1900 alguses oli tavaline, et töökoht oli 20 minuti jalutuskäigu kaugusel ja kauplus 10 minuti teel. Sajandi lõpuks olid minutid samad kuid liiklusvahendiks auto. Kaugused aga on kümnekordistunud.
Kiirus on oht, seega tuleb tänavad ehitada sellise geomeetriaga, mis toetab just soovitud kiirust. Lai tänav toob suurema kiiruse. Kõik alternatiivid v.a. mootorratas on ohutumad. Kuid nullvisiooni sel teel täita ikka ei saa – jalgratta kasutuse suurenemisega suureneb siiski ka hukkunute arv, kuigi püsib madal. Lahendusena Rootsi räägib täna mitte nullvisioonist (null hukkunut) vaid plussvisioonist (tervena elatud aastad).
Kuinka rakennetaan vihreä kaupunki: Kestävä liikenne (osa 1)
Kuinka rakennetaan vihreä kaupunki: Kestävä liikenne (osa 2)
Kuinka rakennetaan vihreä kaupunki: Kohti hiilineutraalia kaupunkia – Otso Kivekäs (otsokivekas.fi)