Konkreetne klient, kuid ma ei maini siin nimesid ega ka valda. Eurorahadega on vahetatud vee ja kanali torustikud ning tööde järel peaks ka katendid taastama. Valla vee-ettevõte kui suure töö tellija kinnitab, et teed on nüüd paremad kui enne. Ehitaja – peatöövõtjana tuntud suurettevõte (kuigi, sisulised tööd tegid väiksemad firmad), omanikujärelevalve samuti tuntud ja spetsialiseerunud järelevalvega tegelev firma. Võimalik et tulemus ongi parem, kuid mitte igal pool. Üks konkreetne lõik läbib eramaad – majaesine tee, mis varem asfaltkattega olnud. Varasem kate sile ja vett kattele ei jäänud (kalded korras). Võtame ette majaomaniku kooskõlastuse paberi, seal kirjas et “Kogu asfaltkate eemaldatakse ja asendatakse tihendatud freespuruga” (kõik saab ilus ja hea, kirjutage ainult alla). Taastamistest ei sõnakestki rohkem. Vihma tuleb siis loigud teel et mitte öelda, “porine”. Freespuru näeb siuke mullane välja, sisaldades isegi klaasikilde. “Kate” ebatasane ja kaldeid ka pole. Aga – kõik on JOKK. Kuidas siis nii? Lihtne, Ehitusseadustik laieneb vaid avalikele teedele, sealhulgas ka lepinguga valla hooldada antud erateedele. Kuid mitte erakinnistul paiknevatele teedele mis ei ole lepinguga vallale kasutada antud. Seadustik ja kõik alama taseme aktid – st MKM määrused, soovid siis ka Transpordiameti juhendid. Ka valla kaevetööde eeskiri libiseb samahästi sellistest maadest kõrvale. Ei miskit. Kuivõrd projektis taastamist detailides ei käsitletud, ei jorise ka järelevalve. Milleks sellist järelvalvet vaja kes insenerimõistust ei kasuta, ju siis juristist piisakski. Moraalne moment asjas on, kui vallavanem ja vee-ettevõte saavad küsimuse et kas siis tihendamata freespuru on parem kui asfalt. Ehk on siin moraal hoopis see, et lollidelt tulebki raha ära võtta – vanurist kinnistuomanik ise kirjutas paberile alla mis selgesõnaliselt ütleb, et asfaltkate asendatakse tihendatud freespuruga.