Täiskasvanute koolituse seadus muutub – küsime, kas see ka meid mõjutab? Kellel on vajalik täiskasvanute koolitaja kutse ja mis seos on sellel kutsel teiste koolitajatega. Annaliisa Toom Haridusministeeriumist selgitas veidi tausta.
- Täiskasvanute koolitaja kutse (andragoog) on vajalik siis, kui koolituse eest maksab riik (töötukassa, europrojektid jne). See ei laiene ei kõrgkooli tasemeõppele ega ka täiendõppele kuivõrd täiendõpe ei ole finantseeritud töötukassa poolt.
- Muutuma hakkab ka kutseseadus (eeldatakse rakendumist 2027, praegu on alles seaduse väljatöötamiskavatsus) – kuivõrd see meid mõjutab, on veel lahtine
- Üldehitajatel on pidevalt olnud inseneride koolitamise ja uuringute kompetents ehk kutse, eeldame et see taastub ka teedeehituses aasta lõpuks uue kutsestandardi ja korraga, kuid küsimus on, kellel seda kutset vaja on ning milleks selline kutse vajalik. Siin on kaks aspekti, koolituse osas võiks olla koolitaja isiku hindamine ja selle arvestamine lisaks teaduskraadile ja koolitaja enda kutse tasemele (näiteks, kutsekomisjon arvestab koolitaja formaalse kraadi ehk erialaste teadmiste tasemele lisaks ka täiskasvanute koolitaja kutse olemasolu (see kutse sisaldab õpimetoodika osa, kuid mitte õpetatava sisulist poolt, kutse ei ole veel vajalik tasemeõppes – eriala spetsialist võib koolitada ka siis kui tal ei ole metoodika valdkonna kutset ega kogemust, otsustab koolitusasutus ise), kuid sel juhul peaks inseneride koolitamise kutse andmisel olema aluseks näiteks seni koolitustest saadud piisavalt positiivne tagasiside). Kui see koolitajakutse on inseneridele ainult 8 tasemel, tekib ka siin küsimus, kuidas sinna jõuda kui 7 taset vahepeal pole. Ning teine pool, uuringud – see võiks olla võti ka näiteks liiklusuuringute koostamisele (ka mingid muud uuringud mis ei ole otseselt projekteerimise osa vaid vajadusel allhangitav ja mida ei ole eraldi reguleeritud), sest spetsiifilise uuringu puhul ei ole oluline, et spetsialistil oleks üldse teedeehitaja ehituse, projekteerimise või järelevalve taust. Ja ka haridus. Üldehitajal on siin mõeldud mitmesuguste konkreetse objektiga seotud uuringute teostamist, ilmselt geotehnika osa ongi sellest välja kujundatud aga siin võib olla ka muid argumente ehk alamvaldkondi. Igal juhul on seni see kompetents olnud vaba, st seda saab küll taotleda aga üheski hankes sellise kutse olemasolu veel küsitud pole. Igal juhul on vaja põhjalikumalt läbi mõelda, millised on tingimused sellise uuringute/koolitamise kutse saamiseks.
- Mikrokraadide teemat püütakse hakata põhjalikumalt reguleerima, on võimalik et meie traditsioonilist täiendkoolitust saab kunagi ka mikrokraadina käsitleda. On võimalik, et sel teel kogutud TP-de kasutamisega saab bakalaureuse tasemest diplomeeritud inseneri ehk magistritasemeni, kuid kindlasti ei piisa ainult mikrokraadidest, sest insenerikutse eeldab vähemalt ka magistritööd ja selle kaitsmist mis jääb ka tulevikus mikrokraadi raamistikust välja. VÕTA raamistikule tuleb ilmselt lisaks ka JÄTA. Ehk siis, kõrgkoolil endal otsustusõigus, millist haridustausta ja mikrokraadi arvestada tasemeõppega võrdseks ehk taseme saavutamisel, millist mitte. Tõenäoliselt on siin aga piir ees, et mikrokraadi saab välja anda vaid tasemekoolituse asutus, meie puhul siis TTÜ või TKTK, mitte mõni muu eraõiguslik koolitusfirma.