TrAm on 10.06.2024 väljastanud käskkirja millega täpsustatakse/muudetakse muldkeha juhendi sätteid filtratsioonimooduli osas, kuna määrus 71 enam veejuhtivust ei reguleeri.
- Töökihi määratlus – varem oli see M106: “muldkeha ülemine osa, mis paikneb katendist allpool kuni 2/3 ulatuses konstruktsiooni külmumissügavusest, kuid mitte rohkem kui 1,5 m sügavuseni katte pinnast”. Määrus enam ei kehti, kuid selle vana määruse alusel on koostatud rida juhendeid.
- Töökihile võib leida viite M101 lisas 6 “liivpinnasest muldkeha tihendustegur”. See tabel aga käsitleb ülakihti (töökihti) ulatuvani täpselt 1,5 meetrini, kusjuures maksimaalsed tihendusteguri nõuded on esitatud sügavusele “katendi paksus + 0,4 m” – 1-2 klassi teedel 1,0 ja mujal 0,98. Töökiht aga on ju kuni 2/3 külmumissügavusest, katendijuhendi järgi külmumissügavus 125 cm ja seega töökihi nõue laieneb vaid 83 cm suhtes. Aga tegelikult? Mart Olmani tööde järgi võiks külmumissügavus olla ca 60…133 cm, erinev rannikul ja sisemaal.
- Viide tee klassile samuti ei kehti, järelikult ei saa me juhinduda tihendusteguri nõuetes tee klassist. Tihendustegur 1,0 on võimalik liivpinnastel – aga siit tulenevalt, ei kehti see tihendusteguri nõue ka killustikalusele sest see pole liivpinnas, kuigi paikneb katendi sügavuses (Hk+0,4). Killustikalusele on esitatud nõuded kas Inspector/Loadmani numbritena või plaatkoormuskatsele, mõlemal juhul on nõuded fikseeritud väärtustena mis ei lähe kuigivõrd kokku katendiarvutusega.
- Katendi koosseis on veidi kahtlane, millised kihid katendi hulka kuuluvad. M71 defineerib: “katend on mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle allpool asetsevale muldkehale või aluspinnasele” . Järelikult, katendikihid ei kuulu muldkeha koosseisu ja katendis kasutatavaid materjale peaks reguleerima vaid katendijuhend.
- Tänaste teadmiste valguses soovitaks pigem, et vahetult asfaldi all paiknev kandevkiht (kas stabi või killustik) on katendi koosseisus, jagav oleks juba muldkeha koosseisus koos külmakaitsekihiga ja juhul, kui sellest veel ei piisa, siis võime rääkida ka dreenkihist – samas, kui jagavas kihis kasutatakse kontrollitud materjali (peenosist max 7 või 9) siis see täidab ka dreenkihi rolli, või kui vaja, peaks kapillaartõusu takistav kiht olema hoopis muldkeha alapinnal, muldkeha ja aluspinnase vahel – kuid kindlasti kõrgveetasemest kõrgemal sest muidu hakkaks vett juhtiv kiht vett konstruktsiooni kõrvalt juurde tooma.
- Dreenkiht rajatakse vaid erijuhtumil (M71). Katendijuhendi järgi dreenkiht paikneb aluse all ja töökihi peal.
- Katendijuhend räägib külmakaitsekihist: 6.14.1. Külmakaitsekihi materjal – Külmakaitsekihina võib kasutada looduslikku:
kruusliiva, kui ta sisaldab kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0.063 mm ja
liiva või sõelmeid, mille massist vähemalt 90 % läbib sõela 2 mm; märgsõelumisel võib looduslik liiv sisaldada kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0.063 mm. - Selle järgi peaks külmakaitsekiht olema samuti katendi koosseisus, mitte muldkeha koosseisus. Ning seda kihti ei peaks reguleerima muldkeha juhend.
- Muldkeha juhendi parandustena esitatakse nõuded katendiehituse materjalile, mis vastab EVS-EN 13242 (täitematerjalid – aga siia alla mahuvad põhimõtteliselt karjäärimaterjalid, kui nende päritolu pole eraldi piiratud, mis juhtus RB-s kus piirati lubatu vaid kvartsliivadega) või EVS-EN 13285 (sidumata segud). Need parandused nõuavad et enne tihendamist võib peenosist olla kuni 5% ja pärast paigaldust kuni 7%. Lisaks on parandustes sätestatud, et asfaltkatte puhul peavad ülemise meetri materjalid vastama eelmises lõigus toodud nõuetele. Miks on katendiehituse nõuded vales juhendis? 5…7% nõuded on tõepoolest ka Soome normides, KUID seda kandva ja jagava killustiku (kruusa) kihi kohta ning ka külmakaitsekihi kohta. Kuid külmakaitsekiht rajatakse mitte kogu külmumissügavuse ulatuses vaid parasjagu niipalju, kui on vajalik selleks et külmakerge hoida lubatud piirides. Seega, sõltuvad materjalinõuded tegelikult nii külmumissügavusest kui lubatud külmakerkest. Muldkehas aga võib kasutada ka suurema peenosiste sisaldusega kohalikke materjale, kui seejuures külmakerge püsib lubatud piirides.
- Ülemise meetri nõue tuleneb külmakindluse vajadusest, kuid lubatud külmakerke piirid muutusid määruse 71 kehtestamisega. Katendijuhendis on fikseeritud 4, 6 ja 10 cm, kuid reaalselt M71 pakub tabel 34 alusel 10…160 mm sõltuvalt projektkiirusest (ja millestki veel). Väide, et TrAm karmistab normist tulenevaid piire, ei pea ka paika sest kohati on normitekstis karmimad näitajad. Põhimõtteliselt pole aga ülemise meetri täiendav nõue enam asjakohane (välja arvatud ehk tsementbetooni kasutamisel, kuigi tegelikult on ka see lahendatud tabelis 34), sest piiravaks on külmakerkearvutus ja külmakerkes mängivad võrdselt aluspinnas või vana muldkeha külmumissügavuse ulatuses ja see uus materjal.