Tallinna kataloog on koostatud 2015 ning teine versioon 2018, kinnitatud 2019 ja leitav Riigi Teatajast. Aega on mööda läinud ning praegu oleks aeg seda täiendada. Korrigeerimist vajavad asfaldi tüübid ja paksused (mitte asfaldikihtide kogupaksus vaid paigalduspaksused sest vahepeal on jõustunud EVS 901-3, mis sätestab lubatud piirid).
Teine aspekt, KUI rekonstrueerimisel on jõutud eeldatava killustikukihi alapinnani JA liiva pind on ühtlane (kandevõime või tihenduskvaliteedi hindamisel üsna ühetaoline) ning vastab antud juhul liivale esitatud nõuetele NING kandevõime mõõtmisel on saavutatud liiva pinnalt eeldatav kandevõime (näiteks Ev2 – 59 MPa), SIIS pole põhjust liiva asendamiseks samaväärsega ja tuleks aluspinnasele (misiganes see on), kohe paigaldada killustikukihid. Reeglina on killustikukihid ära peenestatud koormustega ja neid alla jätta ei saa, ka siis kui kandevõime tundub piisav (suure peenosisega paekillustikus moodustub savi ja materjal on külmakerkeline).
Kolmas aspekt – KUI all on KST pinnas (tudengid peaksid teadma, mida ma selliseks nimetan), SIIS on ette nähtud, et ülemine meeter tuleb teha külmakindlast materjalist. Nüüd, kui konstruktiivse liivakihi all peab olema 45 MPa (Ev2, plaatkoormuskatsega mõõdetud või siis taandatud Taani koolkonna kergdeflektomeetriga mõõdetust Ev2 tasemele), SIIS ei ole ette antud, kui palju peaks olema korraliku materjali meetri all kandevõimet. Etteantud konstruktsiooni all peaks olema sobiv külmakindel liiv (mitte üle 7% peenosisesisaldus).
| A1 | A1 | B2 | B2 | C3 | D4 | E5 | F | |
| Asfaldil MPa | 510 | 510 | 420 | 420 | 325 | 245 | 165 | 135 |
| AC (cm) | 5-5-14 | 5-5-6 | 5-5-9 | 5-6 | 4-5-7 | 5-6 | 6 | 5 |
| TS/korebetoon cm | 15 | 15 | ||||||
| Killustikul MPa | 159 | 127 | 150 | 127 | 130 | 130 | 117 | 103 |
| Killustik cm | 40 | 25 | 35 | 25 | 30 | 30 | 25 | 20 |
| Liival MPa | 59 | 59 | 59 | 59 | 59 | 59 | 57 | 55 |
| Liiv cm | 30 | 30 | 30 | 30 | 30 | 30 | 25 | 20 |
| Liiva all MPa | 45 | 45 | 45 | 45 | 45 | 45 | 45 | 45 |
| Meetri sügavusel MPa | 43 | 37 | 35 | 32 | 28 | 25 | 15 |
Kui eeltoodud tasemed meetrise uusehitise all ei ole saavutatud, tuleb asendada midagi veel – kui palju, seda selgitame vastavalt mõõtetulemustele Odemarki valemiga arvutades – kuid reeglina on meetri all piisav kandevõime olemas. Kui ei, võib olla põhjust geotehnikuga konsulteerimiseks.
Põhjalikumalt on vaja lahti kirjutada sillutiskatendite teema. Siin ootaks veidi, sest üks tudeng on teema valinud lõputööks. Ehk suudame korrektse ja selge juhise kokku panna.
Paekiviliiv ja kus seda kasutada sobiks. Senine praktika näitab. et esmalt hoone vundamendi (perimeetri) tagasitäide, sest selles alas materjal ei saa märga külmumis-sulamis tsüklite komplekti (hoone all on stabiilne pluss, kuigi mitte kõrge). Praktika suurte parklate osas on positiivne, killustikaluse all ehk liiva positsioonis. Ilmselt sobib see ka sängituskihiks sillutiskatendil kuid saab kaaluda ka tavaolukorras liiva asemel kasutamist, tingimusel, et peenosisesisaldus on alla 5% (suurema peenosise sisaldusega ei lase materjal vett läbi). Samas on võimalik, et sängituskihi rollis teatud tingimustel sobiks ka nii.
Ja igasuguste kaevetööde juures tuleb rõhutada asjaolu, et kui me kaeviku nõlvad suudame hoida järsud (ja ei mata kaevurit liiva alla), siis tööde käigus raputatakse hõredaks kaeviku serva pinnas. Seda me ei saa taastäitmisel kuidagi uuesti võrdväärselt tihedaks, seega, taastäitmisel tuleb iga täidetava kihi juures kaeviku nõlvad laiemalt avada. Kui palju, sõltub juba konkreetsetest oludest. Igal juhul on tagajärjeks see, et asfalt (või misiganes kate seal peale tuleb), tuleb kokkuvõttes avada laiemalt kui me seni harjunud oleme ning vastavalt taastada ka laiemalt. MIKS? Kui asfalt on paigaldatud, teeme kontrolliks kandevõime mõõtmised – maksimaalse koormuse juures kergseadmega, hinnates vaid vajumi (deflection) suurust, mitte kandevõime väärtust. Praktika näitab, et tavaliselt on kaeviku telje lähedal saavutatud hea tihedus ja kandevõime, mis võib olla parem kui vanal katendil mõned meetrid kaevikust eemal (sest uus konstruktsioon on paksem, vastavalt sellelesamale kataloogile), siis üleminekuala uue ja vana vahel võib olla isegi poole nõrgem. Kuna kandevõime ja koormussageduse vaheline seos on logaritmiline, sõltub kahju ehk ressursi kahanemise ulatus pigem kogu konstruktsiooni kandevõime tasemest – näiteks, poole suurem vajum üleminekualal võib kõrvaltänava puhul lühendada tööea 20% tasemele projektsest, peatänaval võib arvestuslik tööiga jääda koguni alla kahe aasta ehk ei kesta ka garantiiaega.
Ning, last but not least, filtratsioon. Dreenkihi vajalikkuse teema on paremini lahti kirjutatud MKM määruses 106/89 – see kinnitab väidet, et vesi viiakse konstruktsioonist välja killustikukihis ja liivadelt nõutakse külmakindlust. Senises juhises on külmakindluse määramiseks toodud sõelkõver, kuid määrusest 106 on täna see kõver välja võetud. Et Tallinna juhis on koostatud Soome reeglite alusel JA määruse 106 tekstis on lubatud kasutada teiste riikide, sh Soome, norme ja juhendeid, kasutaks ka siin külmakindluse määratlemiseks Soome juhendi 2018/038 mis on tõlgituna leitav ka TrAm kodukalt, tabelit 6. Selle kohaselt, on külmakindel materjal/pinnas, mille peenosiste sisaldus (alla 0,063 mm) on kuni 7% ja külmakerkearvutust pole vaja teha pinnasele, mille peenosised on 7…15%. Rootsi normis sellist kahest jaotust ei ole vaid piirdutakse ainult peenosise sisaldusega kuni 15%. Siit tuleneb ka vajalik kvaliteedinõue liivadele – pakuksin, et okei on materjal kuni 15% peenosisega. Kuid siin on tõesti ka vaidluse ehk läbirääkimise ruum mis tuleb kokku leppida, ei välista ka 7% piiri kasutamist. Näiteks nii, et materjali kinnitamisel peab olema ette näidata 7% paber, kuid töö käigus võetavates proovides nõue veidi leebem. Ning veel, Soome normides on määratud, et materjali parameetriks loetakse näitaja, mis on täidetud vähemalt 75% proovidest – ehk siis, üks proov neljast võib nõrgem olla ja see ei põhjusta ümbertegemise kohustust või trahvi. Üks detail siiski veel – KUI keegi nimetab liiva dreenkihiks, kaasneb sellega automaatselt määruse 106 kohane nõue, veejuhtivus (ekslikult ka filtratsiooniks nimetatav) 2 või 3 m/ööp, sõltuvalt niiskuspaikkonnast. Seetõttu, parem nimetada liiva lihtsalt liivaks või ka täiteliivaks ja sätestada sellele vaid peenosise nõue, siis f7 või f15. Määruses 101 ehk kvaliteedinõuetes reeglina seda filtratsiooni nõuet otseselt ei ole. Kaudselt, määrus 74 veel soovib, et filtratsioon vastavuses EVS 901-20 standardiga, siiski deklareeritaks. Ka juhul, kui projekteerija pole nõuet sätestanud.
Ilmselt on vajalik külmakindluse kriteeriumi konkreetne määratlus. Kasutaks selleks InfraRYL P21110.1.1 kirjeldust mis kehtib filterkihi (suodatinkerros) kohta – see kiht peab takistama saviosiste liikumist ülakihtidesse ja piirama kapillaartõusu, olles samas ka ise külmakindel. Tabelina kirjeldatuna – materjali loetakse külmakindlaks siis, kui sõelajääk jääb välja piiresse JA kõver ei ületa kriitilist joont. See tähendab, et okei on nii materjal mis paikneb väljas ja tervikuna ülevalpool joont, kui ka materjal mis on väljas ja tervikuna allpool joont. Ning veel üks määratlus, sõelkõvera protsendid tuleb ümardada lähima täisarvuni. See tähendab, et näiteks, 0,02 mm 2,4% on okei. Kuid ma ei võta sõna selles osas, kas 2,5% on ka okei, sest see sõltub juba ümardamisereeglist. Küllap keegi matemaatik või füüsik täpsustab.
| 0,02 | 0,063 | 0,125 | 0,25 | 0,5 | 1 | 2 | 8 | 31,5 | |
| Väli | 0…5 | 0…15 | 0…32 | 0…70 | 0…100 | 20…100 | 50…100 | 85…100 | 100 |
| Kriitiline joon | 3 | 7 | 12 | 20 | 32 | 50 | 70 | – | – |
Kandevõime mõõtmisel Taani koolkonna kergseadmetega (Sweco Prima 100, Dynatest LWD, Terratest 9000 ja mõned veel), tuleb mõõtetulemused taandada plaatkoormuskatse Ev2 tasemele. Selleks sobib kasutada juhises toodud üleminekutabelit ja interpoleerida vajalikud väärtused. Võrreldes algsega, on tabelit veidi täiendatud (lisatud killustikul kasutatav 300 kPa mõõtereziim).
| PLT EV2 | 180 | 150 | 120 | 100 | 80 | 70 | 60 | 50 | 45 |
| Evd 100 kPa avg | 99 | 82 | 66 | 58 | 50 | 45 | 41 | ||
| Evd 100 kPa min | 79 | 66 | 53 | 46 | 40 | 36 | 33 | ||
| Evd 300 kPa avg | 158 | 138 | 119 | 98 | 79 | 70 | 60 | ||
| Evd 300 kPa min | 127 | 110 | 95 | 79 | 64 | 55 | 48 |