Nähtavuskolmnurkadest

  • Post author:
  • Post category:Artiklid
  • Post last modified:22. veebr. 2021

Nähtavuskolmnurgad on määratletud nii maanteenormis (MTM, määrus 106) kui standardis Linnatänavad (EVS 843). Teema on oluline planeeringute faasis, kus on veel võimalik ilma kellegi õigusi riivamata vastavad piirangud sätestada. Ning kahtlejatele juurde ka, et tegemist ei ole euronõuetega. Neid teemasid kõrgemal tasemel pole seni reguleeritud, iga riigi oma asi, kui kallilt ta oma kodanikke hindab.

Mõistmiseks üks üldreegel veel – uusehitisel tuleks valida tase HEA, rekonstrueerimisel võib ka RAHULDAV olla. Kui ka see kuidagi ära ei taha mahtuda, saab kasutada ka ERANDLIK taset, kuid sel juhul ei tohi milleski muus näitajas erandlik olla ja juhile tuleks mingil viisil teada anda, et ohud varitsevad nurga taga. See jutt siin on vaid osa tervikust. Tervik sisaldab ka ringristmike teema ja kohustusliku külgnähtavuse. Ning veel, üks põhimõtteline erisus tänase normi ja standardi vahel – norm käsitleb tee klasse mis sõltuvad liiklussagedusest, standard tänava liike mis on paika pandud funktsiooniga (kas üldplaneeringus või nagu Tallinn on teinud, eraldi käskkirjadega).

Maanteenormide all mõistame täna MTM määrust 106 (täpsemalt, selle määruse lisa), kus lk 80/126 sisaldab skeemi ja seletuse ning lk 79 tabeli mis seletab, kui kaugelt kõrvalteel olles, autojuht peaks paiknema et kontrollida, kas nähtavus on tagatud. Maanteenormi väljavõtted olen esitanud väikses skaalas – originaalkujutised on eeltoodud Riigi Teataja lingist leitavad.

Seletuseks – valime näiteks viienda klassi maantee (500…2500 autot ööpäevas) ja ristumise teise omasugusega – tüüpskeem A ning kaugus Ls ehk juhi kaugus ristuvast sõidurajast on vähemalt 10 meetrit (erandlikuna vähemalt viis).

Ning teise tabeli leheküljelt 78, kust leiame kauguse, kui kaugele sellest punktist mis äsja selgus, nägema peab.

Ja nüüd, arvestades näiteks linna 50 km/h piiranguga, selgub, et eeltoodud punktist (erandlikuna 5 m ristuvast teest) peaks nägema mõlemale poole saabuvat autot 70 meetri kaugusele. See on siis erandlik tingimus. Hea oleks 10 m kauguselt näha 140 meetri kaugusele. Seda siis maanteenormi järgi.

Võrdleme saadud tulemust linnatänavate standardiga (EVS 843:2016 lk 164).

Ja saame juurdepääsude ristumisel (A-skeem) 10 meetri kauguselt vaja näha mõlemale poole 150 m kaugusele (erandlikuna vastavalt 5 m ja 80 meetrit) – järeldus, linnas peab nähtavus olema 10 meetrit rohkem kui maal. Aga see on pisiasi.

On kiirused suuremad või tänavad tähtsamad, ka tabelist vastavad kaugused suuremad. Ei anna eeltoodud kaugused mitte kuidagi välja – tuleb kasutada STOP-märki (peatuseta läbisõit keelatud) ja stoppjoon paikneks 3 meetrit ristuva sõiduraja servast. Ei aita ka see, tuleb saag kätte võtta.

Nähtavuskolmnurgas tohivad olla põõsad, kuid need tuleb tagasi lõigata 40 cm kõrguselt. Ning puud, kuid neil tuleb oksad ära lõigata kuni 240 cm kõrguselt. Otse loomulikult ei tohiks nähtavuskolmnurka planeerida aeda sest ka võrkaed piirab nähtavust, eriti veel juhul, kui selle võrkaia najale mitmesugused ronivad taimed poevad.

See siis kirjeldatud et planeerivad tegelased mõistaksid, et kui nüüd peaks miskit juhtuma selle tõttu et ristuval teel kulgejat ei nähtud, on juhtumised planeerija hingekese peal ja saavad arveldatud Peetruse vastuvõtul.

Ain

TTÜ lektor (teede projekteerimine) T-Konsult OÜ - konsultant volitatud teedeinsener (tase 8)