LISA: üllatus-üllatus, minister Aas on sõna pidanud ja allpool kirjeldatud määrus oma muudatustega jõustus 02.07.2021. Nüüd jääb oodata kohtu otsuseid sest alltoodud teemadest kõik ei ole siiski lahendatud. Küll aga peaks praegu olema võimalik jälle kutseid välja anda. Järgnevad küsimused tulevad tõenäoliselt juba standardi või kutse andmise korra sisu suhtes – uut redaktsiooni asutakse ette valmistama, seekord praktiliselt kõigile kutsetasemetele ja ametialadele korraga, kuid uus on kavandatud jõustuma 2022 suvel, seniks minnakse edasi senisega. Ehk siis ka sealtmaalt et erinevate kuid sidusvaldkondade süsteemid peaks olema sarnased ja ühtses raamistikus – aga nii see alati pole. Aga iga asi võtab aega. Ja pole üldse kindel, kas kohtusüsteemi reageeringud ja/või otsused seda veavad või pidurdavad.
Hetkel on kavandamisel ka ehitusseadustiku muutus, mis võimaldaks delegeerida detailid allapoole et minister ei peaks kutsestandardi või kutse andmise korra muutmisel määrust korrigeerima, praegune fikseeritud lahendus on selgelt ajutine.
Teedeinsener Tischler on kohtus sest kutseandja ei aktsepteeri tema haridustaset. MKM minister ei ole kehtestanud kutse andmise nõudeid vaid on selle delegeerinud MTÜ-le, kuigi ehitusseadustik seda ette ei näe. Milles tegelikult asi on?
Vaatame kutseseadust.
§ 5. Kutsestandard
(1) Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded.
[RT I, 30.01.2015, 1 – jõust. 01.03.2015]
(2) Kutsestandardi kinnitab kutsenõukogu.
(3) Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Mina loen valdkonnaks siiski ehitust ja siit tulenevalt, et standardi koostamise sätestab ehitusinseneride puhul MKM. Kui valdkonnaks lugeda haridust (see ju HTM ala) siis võib ka nii olla – jurism ju. Seda ei pea lihtinimene mõistma.
Ehitusseadustiku §23 määratleb pädeva isiku ja lõige 7 sätestab: (7) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada ehitusala tegevusaladele vastavad soovituslikud kvalifikatsiooninõuded.
Seega, on ministril VÕIMALUS, mitte otsene kohustus, kvalifikatsiooninõuete kehtestamiseks.
§24 sätestab tegevusalade loetelu, millistel on kohustuslik kvalifikatsiooni tõendamine.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tegevusalade täpsema jagunemise ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 18.05.2021, 3 – jõust. 17.05.2021 – Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ehitusseadustiku § 24 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooninõuete ministri määrusega kehtestamata jätmise.]
Eelnõude infosüsteemi järgi, on MKM 9.juunil saatnud kooskõlastamiseks kolmele ministeeriumile, määruse nr 61 täiendamise ettepaneku. Süsteemi on lisatud, et eelnõu vajab ka justiitsministeeriumi kooskõlastust. MKM soovis kooskõlastust saada 14.06 st kooskõlastamiseks on aega antud kolm tööpäeva.
Määrus ise leidub siin. Määruse reguleerimisala (§1 lg 1) on seni sõnastatud:
(1) Määruse §-des 2–9 nimetatud juhtudel määratakse isiku kvalifikatsiooni ulatus kindlaks kutse andmise aluseks olnud kutsestandardi alusel.
Uueks sõnastuseks on pakutud:
„(1) Määruse §-des 2–9 nimetatud tegevusalade kvalifikatsiooninõuded on toodud määruse
lisas nimetatud kutsestandardites ja kutse andmise kordades, mis on kinnitatud kutseseaduse §
5 ja § 16 lõike 1 alusel.“;
Määrusele lisatakse Lisa 1 “Tegevusalade kvalifikatsiooninõuded”. Paraku see Lisa 1 sisaldab mitte neid kvalifikatsiooninõudeid, vaid viited kehtivale kutsestandardile ja kutse andmise korrale.
Kas selline lähenemine on piisav, ei oska kinnitada. Usun, et detailseid nõudeid ei peagi minister kinnitama aga kas delegeerimise tänane viis on okei, ütlevad juristid.
Küll aga on siin veel teine konks – konkreetselt vähemalt kahes juhtumis, kus küsimus on lõpetatud õppeasutuse tasemes, antud juhul selles, kas nõuka-aegne tehnikumiharidus loetakse võrdseks tänase bakalaureusega. Ning ka selles, kas kutsekomisjonid võivad aktsepteerida nimetatud tehnikumiharidust teatud tingimuste korral (töökogemus näiteks) võrdseks inseneriharidusega. Ja konkreetselt, kui varasemate regulatsioonide alusel (enne kutsesüsteemi juurutamist teedeasjanduses tegevusluba või pädevustunnistus) sai paberi mis võimaldas vastavaid töid teha, kas on lubatav sel juhul kutset mitte anda, kui nüüd on nende tööde tegemiseks kutse eelduseks.
Haridustaseme osas on üldine raamistik selge, senistest tehnikumidest (nt TEMT) on saanud kutsekõrgharidusasutused (TKTK) ning 7…9-klassilise haridusega sisse astuda ei saa. Ning latt on sätitud selliseks, et neid kes põhihariduse baasil eriala omandama läksid ja tehnikumi lõpetamise järel edasi ei õppinud, kõrgharituteks ei loeta. 6 tase eeldab bakalaureust ning keskhariduse järel tehnikumi lõpetanu loetakse bakalaureusega võrdseks. Asjaolu, et tehnikum ise ka keskhariduse andis, antud juhul ei päästa sest ka selle keskhariduse saamiseks kulutati aega mis võinuks olla erialane – kuigi, nii keskkoolist tulnu kui peale 8-ndat said täpselt sama programmi järgi erialased ained ja täpselt samasuguse diplomi. Lisaks jah, keskhariduse paberid. Isiklik arusaam, et siin kuskil on viga tehtud sest bakalaureus ei ole kõrgharidus vaid lõpetamata kõrgem… ja tollast kutsekeskharidust miskipärast täna ei taheta tunnistada. Küsimus on põhimõtteliselt siiski 6 taseme kutses.
Eesti tingimustes ei pea ma üldse võimalikuks, et 7 taseme kutset oleks võimalik anda ilma TPI/TTÜ inseneridiplomita.
See kriitika on süsteemi kohta ja ei kajasta konkreetse kutsestandardi ning kutse andmise korra puudusi. Tegemist on dokumendiseeriaga, mis tuleks korraga uuendada, pean siinjuures silmas teedeinseneride tase 6…8 dokumente ja samas tuleks lisada tase 5. Need kõik võiks saada korraga uuendatud. Eelnõude infosüsteemis olevat määruseteksti, aga rohkem detailselt ehitusinseneride standardi ja korra probleeme on põhjalikumalt käsitlenud Teet Sepaste. Tema kommentaare saab lugeda eelnõude infosüsteemist eespool viidatud lingis. Paljud nendest loetletud puudustest on omased ka teedeinseneride dokumentidele. Samas on väga oluline ka süsteemselt korrastada kogu valdkonna dokumentatsioon, pean siinjuures silmas tõesti kogu ahelat alates nende kutsete nimetamistest, miks on arhitektidel 7 tase juba volitatud ja 8 tasemes on volitatud ekspert. Kui nii, siis peaks seda laiendama ka teedes. Miks teistel inseneridel on vaja uuringute ja koolitamise valdkonnas kutset, teedes seda pole. Võimalik, et ka teistel on tegu deklaratiivse kutsega st seda reaalselt ei kasutata. Et on tegemist nagu kiituskirja või aumärgi analoogiga mida saab raha eest taotleda (loe: osta). Ma ei tea. Igatahes pole praegune praktika ühtne ja veel vähem süsteemne. See kõik aga pigem kutsekoja kapsamaa esmalt sest nemad peaks kogu moosi ühtselt käsitlema.
Olen aru saanud, et praegu tuleb esmalt rong uuesti liikuma saada, küll rööpaid jõuab sättida, see on pikem protsess. Aga liigselt venitada ka ei saa sest praegune seade kipub kraavi poole.
Ja lisaks ka teine teema, kui taotletakse kutset, peab olema ette näidata tehtud töid – projekteerimises kolme aasta jooksul vähemalt 17 kuud projekteerimist ja sellest vähemalt 30% avalikult kasutatavad teed. Ehituses-järelevalves kahe aasta jooksul 15/18 kuud sama klausliga (mõlemad esmakutse taotlemises). See peaks üldiselt täidetav nõue olema, kuigi näiteks korteriühistute või detailplaneeringute siseteede teema otseselt siia alla ei pruugi minna. Oluliselt raskem on lugu 8 taseme küsimisel, sest ka siis peab 30% olema küsitud tasemele vastavaid objekte. Neid aga ei pruugi piisavalt turulgi olla.
Lisaküsimused on tekkinud, seoses ühe seletusega, kus täpsustatakse alltöövõttude kohta, millal ei pea alltöövõtjal olema kutset.