Kiirtee

Liiklusseaduses on kiirtee määratletud: asjakohaste liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega tähistatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega;

Lisaks on LS-s määratletud, et: Kiirteel ei tohi:
 1) liigelda jalakäija, loomaga, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse sõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 kilomeetri tunnis;
 2) peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala;
 3) sõita kaugemal teisest sõidurajast C-kategooria mootorsõidukiga ning üle seitsme meetri pikkuse autorongiga;
 4) pöörata tagasi, sõita eraldusribale ja eraldusriba katkestuskohale;
 5) tagurdada.

Teised konksud on suht selged, küsimust tekitab vaid väide, et “ei ole ühel tasandil ristumisi teega”. Sest näiteks, Leedus, jagub selliseid lõike kiirteel, kus vasakpööre on lahendatud läbi tagasipöörde. Varem oli sellistes kohtades ka kiirus veidi alla võetud, 110 tasemele, kas ka praegu – pole kindel. Google mapsis on lihtne vaadata, näiteks Panevezysest 24 km Vilniuse suunas on selline samatasandiline tagasipööre kiirteel. Ja mis on ristumine? Kas iga ristmik on ka ristumine? Näiteks, suundristmik ehk siis “parem maha parem peale”. Neid on ju igal kiirteel. Ei ole see LS sõnastus ka perfektne.

Vaataks ka maailma. Enamjaolt kasutatakse kiirtee kohta mõistet “motorway”, Soomes “moottoritie”. Itaalias avati esimene kiirtee 1924 (A8, Milano-Varese), Saksamaal 1928 (Kölni ja Bonni vahel, 30 km). Viini konventsiooni järgi on vaid jalutamine ja parkimine kiirteel keelatud. Euroopa Liidus tehakse veel vahet “motorway” ja “expressway” vahel, viimasel juhul võivad teel olla ka foorristmikud, eriti seoses asulate läbimisega. NIng, sisuliselt on Euroopa poolt soovitud/soovitatud, et TEN-T teed tuleks välja ehitada just motorway või expressway kategooriale vastavaks. Sealhulgas aktsepteeritakse ka 2+1 teelõike, kui liiklussagedused ei nõua täielikku 2+2 ristlõiget.

Meil kehtib hetkel MKM määrus 106, mille järgi saab uut teed projekteerida. Olemasolevate teedega ei ole määruse nõuete järgimine enam kohustuslik. Et projekteerida kiirteed, peaks perspektiivne liiklussagedus olema üle 40,000 auto ööpäevas. Lähedaseid numbreid näeme vaid Tallinna külje all, Tartu (kuni Peetri “külani” või Jüri sõlmeni, 25,000-27,000), Narva (Väo-Maardu, veidi alla 30,000) ja Pärnu (vaid linna piirist kuni Topi sõlmeni, ca 35,000) suundades esimestel kilomeetritel ja ka Tallinna ringteel Jüri-Kurna lõigus (23,500), sealgi tekiks kohe küsimused, sest ristmike/sõlmede vahelised kaugused jäävad väiksemaks kui norm lubaks. Võib vaielda, kas see piirväärtus loogiliselt õige on, sest praegu räägime vaid 2021 tasemest kuid tee ristlõike määramisel tuleks vaadata 20 aastat edasi. Kuid seegi ei anna üheselt liiklussagedustest tulenevat kiirtee rakendusvõimalust. Ei usu, et ka Leedu kiirteede määratlemisel nendest väärtustest hoolitud on – leedukatele on kiirtee olnud ka uhkuse küsimus. Meie rehepappidel?

Rohkem saab lugeda wikipedia lingilt: https://en.wikipedia.org/wiki/Controlled-access_highway

Scroll to Top