Dreenkiht

Määrus 106 ehk täna ka määrus 89 – hakkas kehtima 2022 algusest – muudab senist dreenkihi määratlust, vajalikkust ja sisu.

P 3.3 (10) – Dreeniv pinnas on kalju ja jämepurdpinnas, kruusliiv, jäme ja keskliiv. Mittedreeniv pinnas on savi ja tolmliiv – ning (11) – tooted ja peenliiv on dreenivad kui peenosist (alla 0,063 mm) on kuni 7%.

Ilus mõiste, kuigi dreeniva mõistet ei ole edasises osas nagu kuskil näha. Raskem on lugu külmakindlate materjalide määratlusega sama punkti lõige 12 – ja siin on probleemiks 0,002 mm läbiku nõue, KUID – see ei ole oluline juhul, kui KAPi järgi arvutuslik külmakerge on lubatud piirides. Ning filtratsiooni määr 0,5 m/ööpäevas on latt, millega on tõestatud, et kraam on külmakindel ja sellega täidetud meetri külmakindluse nõue p 3.3 (3). Siit tulenevalt võib olla vajalik filtratsiooni määramine projekti sisse jätta. Lisaks, määrus 74 lisa 1 mis sätestab nõuded täitematerjalidele – kuid seegi on seotud dreenkihi mõistega. Kui me ei nimeta liivakihti dreenkihiks, ei ole asja ka filtratsiooniga. Kui külmakerge on lubatud piirides.

Senised määratlused 0,2 m/ööp ja ka kohati 0,5 m/ööp tuleb nüüd unustada – ja korrigeerida ka MNT/TRA juhendites, sest juhend võib nõudeid karmistada, mitte leevendada.

Dreenivas funktsioonis on reeglina killustikalus, KUID see vesi peab killustikalusest kusagile välja saama. Seetõttu viiakse killustikukiht mulde nõlvani, või kui seal vahel on veel peenra täite alakiht, siis see ei tohi sisaldada liiga palju peenosiseid. Killustikusegud või purustatud kruus peenra või kruusatee katte alakihis kasutamiseks – kas 3 või 5% maksimaalne peenosis nii 106/89 kui 101 järgi.

Kuid dreenkihist üldse – dreenkiht on vajalik erandjuhtumil, P3.3 (8) alusel – tuleb dreenkiht ette näha siis, kui: lõikes 3 esitatud nõuded ei ole täidetud, kui alla jääb sideainega töödeldud kiht, või alla poole meetri kaljupinnaseni (tavaline, kui ehitame pae peale). Lõike 3 nõuetest on oluline tabel 3.9 mis näitab, kui paks konstruktsioon peaks teatud aluspinnaste peal olema. Kui vähem on, siis peaks dreenkiht olema KUID see dreenkiht võib rahulikult olla killustik. Täna, KAPi järgi, on sellistel kehvematel aluspinnastel niigi vahele midagi paremat vaja et nihkepinged lõhki ei läeks ja ka külmakerge normi jääks. Miks ei tahaks dreenkihi nime all liiva kasutada – põhjus lihtne, kui nimetame asja dreenkihiks, on kohustuslik filtratsioon mitte 0,5 m/ööp vaid 2 või 3 m/ööp JA lisaks tuleb see vajalik kõik välja arvutada. Kui kasutame killustikku dreenkihi funktsioonis, pole kõik see värk enam teema sest killustiku filtratsioon on alati vähemalt 300 m/ööp.

Nagu alati, on rakendatava määruse redaktsioon seotud projekteerimise alustamisega. Kui projekteeritud on varasema redaktsiooni kehtivuse ajal, kehtivad ka varasemas redaktsioonis toodud nõuded. Kui just teisiti kokku ei lepita.

Üks märkus veel – uues normikavandis viidatakse euroopa standarditele pinnaste liigituses. See peaks automaatselt välistama vene standardi ja tõenäoliselt ka KAPi. Seega, pakuksin, et tere tulemast, Soome või Rootsi süsteemid ehk siis kataloogilahendid, ka maanteedele. Uus kavand on leitav valitsuse eelnõude süsteemist.

 

Scroll to Top