Bussipeatused ja ootavad autod

  • Post author:
  • Post category:Artiklid
  • Post last modified:3. märts 2021

Bussipeatuste kavandamiseks on olemas tüüplahendused. Neid oleks vaja veidi täiendada – sõltuvalt võimalustest ja vajadustest. Kui tegemist on väiksema kasutusega ja lühiajalise peatusega, piisaks teeäärsest muldkeha laiendusest peatusetasku järel (maanteel võiks sel olla teepeenraga sama kate ehk purustatud kruus), tasku pikkuseks võiks pakkuda 10 meetrit mis on piisav kahe sõiduauto mahutamiseks (selline peaks asulavälistel teedel olema de-facto standard, kuid kui vajadus on suurem, ei tohi seda lahendada vahetult teeäärsena vaid allpool kirjeldatud P&R võtmes). Eritasandilise liiklussõlmega peatuse ühildamisel tuleb tõenäoliselt rajada eraldi parkla, sest sellisel juhul on väga raske tagada peatusesse juurdepääsu ja ohutut ärasõitu otse põhiteel. Linnas on tõenäoliselt vajadus selliste laienduste järgi vähemalt peatustes, mida kasutavad ka kaugliinid.

Kui tegemist on aga P&R parklaga asulavälisel teel, kuhu säästlik kodanik oma truu suksu ühistranspordi kasutusajaks pargib, on vajalik teistsugune lahendus sest terveks päevaks teepeenrale sõiduki parkimine on juba ohtlik nii sõidukile endale kui teistele liiklejatele. Seepärast paar mõtet:

  1. parkla juurdepääs on kõrvalteelt, mitte otse peateele. Paljudel juhtudel paiknevadki bussipeatused ristmike lähialas, seega juurdepääs kõrvaltee kaudu ei loo juurde täiendavaid ohuolukordi
  2. parklas sõidukite parkimisskeem võiks olla “ninaga tee poole kalasaba”. Seejuures on võimalikud nii variandid, kus sõidukid on parkla teepoolses osas, kui ka teest eemale jäävas osas. Suurema parkla puhul siis nii ühte kui teist. Lihtsamad väikeparklad võib kavandada ainult sõiduautodele mõeldes.
  3. Ühildades PR parkla (mitte segamini ajada “public relations” mõistega mida tõlgitakse “pööbli rahustamiseks”) ka peateedele ette nähtud kohustuslike puhkealadega, lisanduvad täiendavad nõuded ja mõtted:
    1. parkivate sõidukite valik ja erinevad parkimisalad, mille puhul tuleb arvestada sõidukite gabariitide ja liikumisloogikaga
      1. sõiduautodele
      2. raskeveokitele töö- ja puhkeajareeglitest kinnipidamiseks (ilma parklas manööverdamise vajaduseta – kalasaba, ühelt poolt sisse teiselt välja ja arvestades lähiaastatel liiklusse ilmuvate pikemate sõidukitega – Skandinaavias levinud EMS sõidukid kahe haagisega kogupikkusel 25,25 m; tõenäoliselt meil lisanduvad 20,5 meetrise kogupikkusega 8-teljelised täismassiga kuni 60 tonni – siis kõik see lisandub tänastele 18.75 m pikkadele täishaagisega veokitele ja 16,5 m pikkadele poolhaagistele täismassiga kuni 44 tonni)
      3. karavaaneritele
    2. minimaalsed teenused
      1. prügikastikesed
      2. kehakergendamise punkt
      3. kätepesemise võimalus
    3. lauad/pingid puhkajale
    4. ühendused kohaliku ettevõtluse soodustamiseks (käsitöö- ja kohalike põllumajandussaaduste turg; kiirtoitlustamine jne) – vesi ja elekter.

Ain

TTÜ lektor (teede projekteerimine) T-Konsult OÜ - konsultant volitatud teedeinsener (tase 8)