Uudisekünnise ületas artikkel mobiilioperaatoritelt. Teema kerkis sellest, et Kose-Mäo käikuandmise järel avastati leviaugud – keegi jäi magama, nt teenusepakkuja ei arvestanud et tee läeb uuele trassile koos klientidega ja nüüd püüab kohustusi riigile üle kanda. Võib mõista 5G olulisust isesõitjate ja muu ITS jaoks. Ka Euroopa poolelt on miski projekt mis toetab sellise võrgu EHITAMIST. Paraku, mitte planeerimist-projekteerimist. Kuid tahaks arutleda veidi sisu üle. Lihtsalt telefonilevi ja 5G on kaks väga erinevat asja.
Esmalt, et projekteerimisnorm käis Euroopas teavitusringil et koguda kommentaare, neid ei tulnud. Nüüd on enne lõplikule kooskõlastusringile saatmist soov sinna ka 5G valmidused sisse pookida, projekteerijale kohustus ette näha vajaliku taristu ehitamine koos teega, mõistlik seejuures on tõesti kõri sisse tõmmata ja vb ka valguskaabel panna, kuid kas see on tellija asi? Riigi teema? Teenusepakkuja teema?. Huvitab põhimõtteliselt nii valguskaabliga seonduv konkreetne osa kui mastidega seonduv:
- Kose-Mäo puhul ilmnes leviauk tavasides, tavaside mastide vahekaugused on oluliselt suuremad kui 5G ja isesõitjale vajalikud. Millest me räägime? Valguskaablivõrk on üle Eesti olemas, põhivõrk. Kuid näiteks, 5 km sagedusega 40-60 m kõrged mastid mis tagaks vajaliku kvaliteedi. Mis võrgud või antennid seal otsas istuvad, pole enam teedeinseneri asi. Kus vajalikud mastid peaksid paiknema, võiks olla teemaplaneeringu rida, võibolla peaks selle koordineerimisega tegelema TTJA sest nad ju kontrollivad levi. Kus on ja kus pole ja kus häired.
- Kas just 5G, me ei tea kaua läheb aega kuni isesõitjad oma juriidilisest takistusest “kes on süüdi kui” üle saavad, kas selleks ajaks on juba 8G ja 5G kantakse maha? Täna on ehk kaugjuhitavad masinad esimesed kel seda vaja, vastutab distantsjuht ja see vajab tõesti suht operatiivset pilti ehk edasi-tagasi sidet auto ja juhi vahel. Päris isesõitja peaks suutma orienteeruda ka satelliitide ja kaameratega.
- Kui just 5G, kas siin ei ole takistuseks asjaolu, et 5G signaal ei levi näiteks konteineriveo rekka taha või peab auto korraga olema mitme masti levis? Me siin ei räägi antennist sest ühe masti otsas on kärg antenne ja klient liigub esmalt ühe masti antennikiirte vahel ja lipsab lõpuks järgmise masti antennidele. Ehk sobib see mast just kahe sõidusuuna vahel eraldusribale, kuid siis tuleb kasutada laiemat riba, mitte betoonpiiret. Vastasel juhul peaks mastid mõlemal pool teed olema. Kas see alguses pakutav nt 5 km sammuga 40 m kõrgused mastid tagab vajaliku levi? Millised leviaugud on aktsepteeritavad? Olgu need vastava teema asjatundjate (näiteks, Telia ja Elmo Rent) rida, mitte teedeinseneri oma.
- Kui kaugel peaks olema mast sõiduteest/sõidurajast. Mõistetav, et soovitakse masti kohad eelprojekti raames ette näha ja vajalikud maad võõrandada. Sooviks aga tehnilisi parameetreid, millele need kohad vastama peavad. Siis, esmalt kui tihti ja kui kaugel ja kui kõrged. Teedeinsener ju ei tea seda. Uues projekteerimisnormis on ette nähtud et masti kaugus sõidurajast peaks olema vähemalt masti kõrgus. Valgustimasti nõuded on standardis EVS-EN 12767 – kas on võimalik asju ühildada ja kasutada kandurina valgustimasti standardile vastavaid maste? Valgustimast võib ju lähemal olla. Kuigi, see pole nii kõrge kui soovitakse. Jälle, mis sagedusega. Või kui meil on spetsiifilised ja kõrged mastid, siis millistele standarditele need tegelikult vastavad, millised on nõuded sama standardi mastide paigaldusele nt Saksamaal? Mujal kuskil (Euroopas)? Mida see standard tagab? 60 m vabalt seisvad (tõmbideta) sõrestikmastid võivad olla näiteks valmistatud Soomes (Aerial OY) ja need vastavad standardile (spetsifikatsioonile) EN 1090-1:2009+A1:2011 (huvitav, mida see spetsifikatsioon sisaldab ehk nõuab). Saan aru et masti pikkuse seos on sisse pandud et võtta maha risk, et mast kukub tee peale või pudeneb miski/keegi masti otsast. Ehk kui masti otsas on ka teede jaoks vajalikud vidinad, näiteks, teeilmajaam (Teede Tehnokeskus) – siis ei rakendu mastile nimetatud piirangud. Ilmajaam vajab niikuinii ühendusi. Mitte et ilmajaama posti staatus ohutust tagaks, kuid ka sellele saab samamoodi nagu kiiruskaamera kaitseks piirde ette panna. Kas neid asju saaks kokku panna? Teeilmajaama mast on 8…10 m kõrge ja seadmestik soovib paikneda kuni 4 meetrit sõidurajast. KUI mobiilimastil EI OLE tõmbisid mis tuleb ankurdada, SIIS võiks saada neid ühildada sama kanduri otsa. KUI 5G mast vajab tõmbi, siis kujutaks ette kaugust vähemalt 15 meetrit sõidurajast ja paigutaks ankru 20 m mastist piirde taha. Paraku see 15 m teest ei ole enam teeilmajaama ja veebikaamera asukohaks aktsepteeritav kaugus. Õnneks, väidavad mastieksperdid, tõmbidega mastid olid üleeilne päev, täna on kas suure diameetriga toru (peaaegu nagu tuulikul) või sõrestik.
- Kui soovime et valguskaabel mis mastid ühendab, paikneks tee muldkehas, siis kui sügaval ja tõenäoliselt peaks olema mingi sagedusega kontrollkaevud. Kas tuleb arvestada, et kaabel torus võib olla katkematu 10 kilti või peavad vahepeal kaevud olema, millise sagedusega. Üks lahendus on, et projekti raames tellitakse vastava kvalifikatsiooniga alltöövõtjalt eraldi projekt sideühenduste tarbeks, selle jaoks esitatavad nõuded ei pea tingimata olema ministri määrusega kinnitatud, seda enam, et praegu käsitletav määrus on ainult maanteede jagu, ei laiene linnadesse/tiheasustusaladesse ja TrAm saab alati oma juhise teha, mille alusel projekteerija vastavad allosad tellib. Normi roll on vaid selles, et see ei takistaks juhise sisuga lahendada. Et aga maaeraldused on kõik ametniku korraldada siis igal juhul teeb asi just ametnikule tööd juurde ja teeb ka riigitee ehitamise kallimaks. Siis projekteerimistingimuste juures ka ELASA osa. Ka uuele teele kui seal veel kaableid pole. Aga ka seda ei ole põhimõtteliselt vaja projekteerimisnormi sisse kirjutada, piisab TrAm sisemisest tsirkulaarist mis pole isegi mitte normdokumendi staatuses.
- Võibolla peaks need kohad ühildama riigimaanteede puhkekohtadega ja teeninduskohtadega sest mastidele tuleb tagada ka juurdepääs. Ehk peab seda klaarima TTJA – või ELASA? Nende kahe vahel valides pigem TTJA. Tegelikult on küll vaja sellist puhke- ja teeninduskohtade pikaajalist plaani, me näeme ju Kükita juhtumil sedasama või ka näiteks Mäo Sämmi grilli ehk Kose teemad. Kui plaan on pikaajaline ja selge, et uued kohad kuhu teenindust saaks kavandada, on pikalt ette teada, oleks ehk kõigile lihtsam. Paraku, pole pikaajalist plaani ega raha selle täitmiseks, on vaid kohustused.
16.11.2023 allkirjastas kantsler määruse, ilmselt ka minister 17.11 ja sinna on sisse kirjutatud et kuni 30-meetristega pole probleemi. Küll aga pole selget lahendust 50-60 meetristele.