Teema on ette võtnud nii Autoleht / Geenius; Ekspress kui ERR. Tallinn-Rapla tee nr 15 km 17-21. Nüüd siis (17.04.2024) tuli uudis, et ikka võetakse piire maha. Kuid asendatakse punaste kummipostidega. Pole veel päris klaar, kas kummipostid pannakse kogu lõigu ulatuses või vaid ristmike lähialadesse.
Statistika – nii Maa-ameti teeregistri rakenduse ava-andmete pealt kui LKF kaardirakendusest on leitavad juhtumid enne ja pärast piirde paigaldamist. Ja ükskõik mis näitaja ette võtame, saame juhtumite ja vigastatute arvu kasvu – leebemal näitajal kolmekordse, kuid karmimalt kuni 20 korda rohkem juhtumeid pärast kui enne. Piire paigaldati 2019 sügisel, seega detsembri alguse juhtum on juba “pärast” kategoorias. Üllatav aga seejuures on, et piirdest põhjapool on juhtumite arv muutumatu, enne 4 ja pärast 4. Vahe vaid selles, et kui enne olid laksud hajutatud lõigu peal, siis pärast koondunud 400 meetrile piirde ja pimeda kurvi vahel. Et põhjasuunas ehk Tallinna poole sõitjal on seljataga piirdekilomeetrid ja ees kiiruskaamera, püütakse kohe jokutajast mööda saada, ka siis kui nähtavus pole piisav. Ehk tuleks piire veidi põhja poole tõsta? Või alustaks möödasõidu keelamisest selles lõigus? Piirdealast lõunas – kuni maakonna piirini. Enne 2 ja pärast 2. Aga piirde alas? No vaadake ise. LKF kaardirakendusest.
- 2017 – 0
- 2018 – 1
- 2019 – 1 (detsembris, pärast paigaldust)
- 2020 – 5
- 2021 – 5
- 2022 – 3
- 2023 – 8
- 2024 – 2
Juhtum ja mitte õnnetus? Pigem avarii ehk juhtum, sest õnnetus = õnne puudumine ja õnne teemadega ei tegele insenerid.
Eelnenud loetelule tuleb lisada neli juhtumit, mida LKF ei kajasta, mis on toimunud viimase kolme aasta jooksul. Uurida tuleks teeregistrist veel täpsemat ajastust varasemate juhtumite osas. Registris on näha üks laks enne (km 15.6) ja üks pärast (km 22,6) ning seitse laksu piirdealas (neist kolm on kirjas nii LKF poolel kui teeregistris)
- Aluseks on võetud skandinaavia kogemus, kuid seda on rakendatud vaid osaliselt. Keskpiirdega lahendustel on kaks võimalust – kas rajatakse lai kaetud peenar (1,5 meetrit asfalti sõiduraja kõrval) või keelatakse kerged ja aeglased liiklejad ning korraldatakse nende liiklus paralleelsel kogujateel ehk kergliiklusteel. Antud lõigul (tugimaantee nr 15 km 17-21) on planeeritud paralleelne kergliiklustee, kuid samas lõigus (Luige…Urge) on ka plaanid 2+2 tee ehitamiseks ehk eelprojekt, nii et topeltinvesteeringuid kindlalt tegema ei hakata. Seega lahendust ei paista.
- Keskpiirdega lahenduses, kus piirde kõrval on üks sõidurada, valib sõitja asukoha piirde suhtes, mitte ei liigu raja keskel. Siit tulenevalt, on vasak ehk “sisemine” rattajälg erinevatel sõidukitel samas kohas, parem paikneb vastavalt sõiduki laiusele ja hajub rohkem. Tulemusena kulub vasak roobas kiiremini. Antud lõigul 2019 suvel paigaldatud kattel on 20 mm saavutatud nelja aastaga. Roopa põhja kalle null kuni vastassuunaline – et vesi teelt ära ei lähe ja riskime vesiliuga. Soome rehkenduste alusel tulnuks katend dimensioneerida KAKS KORDA suuremale liiklusele.
- Loomad. Kui on tegu rohekoridori ja loomade liikumisteede lõikumisega, sobib piire konkreetses ulatuses asendada kummipostidega nagu Kose-Mäo osas on. Igal juhul peaks võsa teest piisavalt kaugel olema, siin aga on mõnes kohas nii lähedal et varjab ka märgid.
- Geomeetria. Lõigu lõunaosas järgneb pikale laugele kurvile lühike järsem. Rapla poole liikuja jaoks ootamatus. Normis otse ei ole, kuid naaberkurvide raadiuste suhe võiks olla mitte üle 1,3. Siin on erisus umbes kolmekordne. Ning kui vesi roopas, kiirus küll lubatud kuid oludele mittevastav, kaotategi juhitavuse. Vesiliug. Siis eriti suur vesiliu risk piirde lõunapoolsel poolel kilomeetril.
- Talihooldus. Vall keskpiirde all ja teine tee ääres. Heal juhul on lükatud peaaegu tähispostideni, kuid kui tahke H2O päeval/soolaga sulab ning öösel uuesti külmub, saame klassikalise liuvälja – sest pikikallet kuskile eriti ei ole, vesi ka vedelas olekus teelt kuskile kõrvale ei pääse, vallid ees. Ning kui tee pikalt märg, laguneb ka kiirelt. Isiklik põhjus kirumiseks lisaks – rehv mahakandmisele löökaugus. Õiget mõõtu turult ei leia, seega vahetasime ühel teljel mõlemad rehvid. Kahju kokku 500 tugrikut.
- Ja ka talvine teema – kõrvalteelt väljasõidul ei osata hinnata piirde taga tulija kiirust ja eelkõige ei arvestata, et keerates vasakule Tallinna poole kellegi ette, tuleks täiega liikuda et mitte peateel liikujale jalgu jääda. Vähemalt kaks sellist juhtumit silma jäänud, kus ilmselt põhitee nii libe, et korralikult kiirendada ei õnnestu ja tulemusena on peateel tulija ettekeeranul seljas või mõlemad kraavis. Jah, üks selline ronis veel piirdele selga.
Vesiliug kui selline – Nokia ütleb, et 9 mm veekihiga, rehvitesti parematel (uued rehvid) on kiirus vesiliu algamisel 88,5 km/h, sama testi nõrgemal rehvil 81 km/h. Kulunud kuid legaalne rehv (2,5 mm muster) 75,4 km/h.
Eks põhjuseid võib palju olla, üks neist ka nutiseadmete kasutus – paraku ei tule see statistikast niisama lihtsalt välja, ilmselt ka juht ei tunnista seda fakti et tähelepanu hajus millestki.
Kokkuvõtteks, ikkagi Pädeva Asutuse, Ameti ehk Kompetentsikeskuse kobarkäkk.
Tuleks aga teha ka järeldused, KUHU sellist keskpiiret edaspidi soovitada. Kindlasti peaks arvestama tipptunni liiklusega, mitte ainult aastakeskmise ööpäevasega. Liiklussagedused vahemikus 3500…6000 võiks kõne alla tulla, suurema liikluse korral tuleks eelistada 2+1. Üheksameetrine katte laius jäi siin liig väikseks. Rootslased räägivad 11 meetrist.