Forum Replies Created

Viewing 6 posts - 1 through 6 (of 6 total)
  • Autor
    Postitused
  • in reply to: Vaegnägijatega arvestamine #8501
    Ain
    Keymaster

    Täna tasub vaadata, kuidas Raja/Mäepealse ristmikul fooritulede dubleerimine tänavakivides toimib. Paras pähkel on brai-kivide paigaldus juhul, kui ülekäigurada asub ristmiku geomeetria järgi kõveral (pöördekoridori raadiused) – ei saa mummukividega selget rida kujundada.

    in reply to: ENG – Pavement; LWD #8297
    Ain
    Keymaster

    Some ideas to improve Dynatest LWD
    – external connectors needed only for external sensors – load cell and central deflection cell could be connected directly inside the electronic box, or from behind the box
    – connector type should be mechanically more reliable
    – on top of main block there is message, that do not use w/o foam buffers – better to state here, which buffers where – and, especially for research purposes, the relation is NOT with selected weights but applied loads (kN)
    – bluetooth connector stability still to be improved (somehow it works better than earlier, but would like to have easier reset functionality without need to restart LWD application
    – maybe, the transport wheels can be directly installed to main unit – this has already been done in some competitors devices, assembling the carriage is rather slow process
    – transport box to redesign, so the modified LWD (3032) fits into box w/o disconnecting the connectors
    I suppose, if client has several devices, it is possible to calibrate same set of external sensors to several LWD devices
    Question of calibration – it basically is check in controlled conditions, on fixed surface – is it possible to do the check by the client, sending result to office and if everything is fine, no need to transportation of device, certificate may be released electronically. However, there is need to assess conditions of buffers, when new buffers have to be ordered. On any mechanical or electronical problems, the maintenance is anyways required

    • This reply was modified 10 months, 1 week tagasi by Ain.
    Ain
    Keymaster

    Kergliiklus kui selline – väga lai spekter, jalgratas, kolmerattaline (kaubaratas, vanuri ratas), rulad ja rullikad ning kogu lai spekter elektrijõulisi abilisi. Sõidukid tuleks eristada pigem nende kiiruste järgi, siis jalakäijaid ei peaks suruma teele kus soovitakse liikuda 15-20 km/h (või enam). Kus meil on selliste teede võimalikkus – siis vaja paralleelset võrgustikku? Kas meil on mingi universaalne lahendus – kas päästaks lihtsalt universaalse laia kergliiklustee tegemine? Kas kergliiklustee on spordirajatis? Kas peaks üldse eraldi arvestama sellise sportijate kategooriaga, kes saabuvad objektile mingi muu vahendiga pelgalt selleks, et objektil trenni teha?

    in reply to: ENG – Pavement; LWD #8262
    Ain
    Keymaster

    Great, Erwin – I have just the task in one airfield with concrete pavement – not thin unfortunately, where Dyna DK should do the FWD (actually, HWD, with PCN and so on). What is “thin” in your dialect?

    • This reply was modified 11 months tagasi by Ain.
    Ain
    Keymaster

    Filtratsioon või veejuhtivus. Pean terminoloogiliselt paremaks veejuhtivust, filtratsiooni mõiste seondub pigem kohvifiltriga ja selle kvaliteeti näitab mitte kohvi läbilaskmise kiirus vaid kvaliteet, ehk võimalikult väike hulk kohvipuru (tahkeid osiseid) mis gurmaani tassi jõuab.
    Tänases normitekstis jookseb korduvalt läbi mõiste “filtratsioon” koos viitega EVS 901-20 standardile.
    See tuleks läbivalt likvideerida, teemaga on algust tehtud Tallinna tüüpkatendites, põhimõtteliselt peaks jääma sisse nõue et konstruktsiooni ülemine meeter on külmakindlatest materjalidest ning külmakindlaks loetakse kivimaterjalid juhul, kui peenosise (alla 0,063 mm) protsent on kuni 7. Võiks ka täpsemaks minna, Soome normis viidatakse, et teatud tingimustel on külmakindlad ka kuni 15% kui 0,02 on alla 3%. Rootsi norm loeb tingimusteta kuni 15% peenosisega materjali külmakindlaks.
    Korrigeerimist vajab ka määrus 101 (kvaliteedinõuded) just sama klausli osas.

    Ning kui juba veest juttu, siis intensiivse valingvihma tasemed on normatiivsest kaugele ette läinud. Kas nii peabki, et 30 korda aastas võib uputada 30ndal tippkorral peab süsteem kuidagimoodi toime tulema ja 200ndal tipul peaks normaalne olema?

    • This reply was modified 11 months, 1 week tagasi by Ain.
    • This reply was modified 11 months tagasi by Ain.
    Ain
    Keymaster

    Vertikaal-lahendus kui ristmik on viraažil. Tänases normis on vigane mõte, et põhitee viraaži kalle jätkub kõrvalteega – Rootsi normis on see viga ilusti lahti seletatud – kui väliskurvis on ristumine kohaliku teega või mahasõit, lükkab talihooldaja lume kõrvalteele ja sealt sulab see põhiteele tagasi. Põhimõtteliselt peaks kõrvaltee viimane viis meetrit olema väikse kaldega põhiteest eemale, kaldemuutus võib olla kuni 8% ja sealt 5 meetri kauguselt võib edasi minna püstkõvera või järgmise kaldega. Oluline veenduda, et antud teekasutajatest pikima teljevahega sõiduk profiili murdekohas kõhu peale kinni ei jääks. Seetõttu, kui põhitee viraaž on näiteks 4%, siis teeks kõrvaltee viimase jupi 1-2% väljapoole kaldes, ei püüaks kohe maksimaalse 8% piiri kombata. Võit on kõrvaltee töömahtudes.

    • This reply was modified 11 months, 1 week tagasi by Ain.
Viewing 6 posts - 1 through 6 (of 6 total)