- Sellel teemal on 1 vastus, viimati uuendatud 4 months tagasi
-
Postitused
-
Täna liigituvad katendid püsi, kerg ja siirdekatenditeks. Lisaks on ka lihtkatend mis tegelikult looduslikku metsateed või rada kirjeldaks, kuhu midagi peale veetud pole.
Pinnatud freespuru on täna selgelt liigitatud siirdekatendiks, kuid varem oli see määratlemata ja tänaseni pole teema kohtus selgeks vaieldud. Sillutised on tänaseni veidi ebamäärasel maal, määruse järgi kergkatend kuid juhendis tühi koht (siiski on E-moodulite tabelis sillutiskivi E-500 olemas).
Miks üldse see eristamine? Erinevad katendi tööead ja siit tulenevad varutegurid katendiarvutuses. Kuniks KAP kehtib – võimalik et kui kapist välja pääseme, kaob vajadus selliseks liigitamiseks.
Katendi tööiga – MKM m106 järgi püsikatend 15, kergkatend 10 ja siirdekatend 7 aastat – siis kapremontide vaheline periood, mille käigus võidakse kulumiskihti asendada, korra või koguni mitu korda.
Maanteeameti juhendiga on püsikatendi tööiga tõstetud 20 aastani.
Tallinna tüüpkatendis liideti MKM 15 ja MNT 20 kokku ja saadi 35 aastat.Täpsustus sillutiskatendi kohalt – kui kasutatakse jäika vuugitäidet, töötab sillutiskate betooniga lähedaselt, st mitte elastse vaid jäiga katendi omadustega.
Kasutatakse ka mõistet “poolelastne” mis on algselt loodud Confalt/Densifalt toodete kirjeldamiseks (poorsesse asfalti valatud vedel tsemendisegu).
Samuti on küsitav, kas või millal tsemendiga stabiliseeritud kiht käitub jäiga katendikihina – kas tegemist on jäigaga kui tsemendisisaldus ületab teatud piirmäära, on see näiteks 1%? Või tuleks jäigana arvestada sellisest survetugevusest alates, millisest tõuseb oluliselt risk kahanemise ja paisumise pragude tekkeks?
- You must be logged in to reply to this topic.