- Sellel teemal on 3 vastust, viimati uuendatud 2 years, 8 months tagasi
-
Postitused
-
Miks – normiteksti redigeeritakse ehk koostatakse uut normi. Veidi kahtlase maiguga protsess, sest – üks lähtepunkt eeldab, et uus normitekst tuleb oluliselt lühem ja põhiküsimused lahendatakse juhendites. Ja teine – et neid juhendeid pole, mistõttu püütakse teemad ikkagi normitekstis lahti kirjutada. Ning kolmas – soovitakse et uus norm oleks universaalne, kehtiks nii linnas kui maal. Siis asendaks EVS 843 – ka üllas idee sest EVS on tasuline dokument ja standardinõuded on soovitusliku iseloomuga. Määrus aga tasuta avalik ja kohustuslik kõigile. Konkreetsed teemad räägiks aga lahti kommentaaride tasemes.
Üldparameetritest siiski veel – et kaoks ära tee klass, säiliks tee liik (on ta siis tänane põhi-tugi-kõrvalmaantee, kuid selgelt tuleb lisada ka linnatänavate funktsionaalne jaotus arvestades ka linna suurusega), radade arv tuleneb liiklussagedusest, mitte nii nagu täna tee klassist.
Vertikaal-lahendus kui ristmik on viraažil. Tänases normis on vigane mõte, et põhitee viraaži kalle jätkub kõrvalteega – Rootsi normis on see viga ilusti lahti seletatud – kui väliskurvis on ristumine kohaliku teega või mahasõit, lükkab talihooldaja lume kõrvalteele ja sealt sulab see põhiteele tagasi. Põhimõtteliselt peaks kõrvaltee viimane viis meetrit olema väikse kaldega põhiteest eemale, kaldemuutus võib olla kuni 8% ja sealt 5 meetri kauguselt võib edasi minna püstkõvera või järgmise kaldega. Oluline veenduda, et antud teekasutajatest pikima teljevahega sõiduk profiili murdekohas kõhu peale kinni ei jääks. Seetõttu, kui põhitee viraaž on näiteks 4%, siis teeks kõrvaltee viimase jupi 1-2% väljapoole kaldes, ei püüaks kohe maksimaalse 8% piiri kombata. Võit on kõrvaltee töömahtudes.
Filtratsioon või veejuhtivus. Pean terminoloogiliselt paremaks veejuhtivust, filtratsiooni mõiste seondub pigem kohvifiltriga ja selle kvaliteeti näitab mitte kohvi läbilaskmise kiirus vaid kvaliteet, ehk võimalikult väike hulk kohvipuru (tahkeid osiseid) mis gurmaani tassi jõuab.
Tänases normitekstis jookseb korduvalt läbi mõiste “filtratsioon” koos viitega EVS 901-20 standardile.
See tuleks läbivalt likvideerida, teemaga on algust tehtud Tallinna tüüpkatendites, põhimõtteliselt peaks jääma sisse nõue et konstruktsiooni ülemine meeter on külmakindlatest materjalidest ning külmakindlaks loetakse kivimaterjalid juhul, kui peenosise (alla 0,063 mm) protsent on kuni 7. Võiks ka täpsemaks minna, Soome normis viidatakse, et teatud tingimustel on külmakindlad ka kuni 15% kui 0,02 on alla 3%. Rootsi norm loeb tingimusteta kuni 15% peenosisega materjali külmakindlaks.
Korrigeerimist vajab ka määrus 101 (kvaliteedinõuded) just sama klausli osas.Ning kui juba veest juttu, siis intensiivse valingvihma tasemed on normatiivsest kaugele ette läinud. Kas nii peabki, et 30 korda aastas võib uputada 30ndal tippkorral peab süsteem kuidagimoodi toime tulema ja 200ndal tipul peaks normaalne olema?
Kergliiklus kui selline – väga lai spekter, jalgratas, kolmerattaline (kaubaratas, vanuri ratas), rulad ja rullikad ning kogu lai spekter elektrijõulisi abilisi. Sõidukid tuleks eristada pigem nende kiiruste järgi, siis jalakäijaid ei peaks suruma teele kus soovitakse liikuda 15-20 km/h (või enam). Kus meil on selliste teede võimalikkus – siis vaja paralleelset võrgustikku? Kas meil on mingi universaalne lahendus – kas päästaks lihtsalt universaalse laia kergliiklustee tegemine? Kas kergliiklustee on spordirajatis? Kas peaks üldse eraldi arvestama sellise sportijate kategooriaga, kes saabuvad objektile mingi muu vahendiga pelgalt selleks, et objektil trenni teha?
- You must be logged in to reply to this topic.