Plaatkoormuskatsest

On üldiselt peetud üheks paremini standardiseeritud katseks (sakslaste põhjalikkus).
Standard näeb ette kolme erineva koormusplaadi kasutusvõimalust – lisaks tavapärasele 300 mm plaadile ka 600 ja 762 mm. Neid suuremaid tuleks kasutada nõrkadel pinnastel, kuid nendega käib samal ajal kaasas ka oluliselt suurem koormus katse tegemiseks.
Soome katendiarvutuses on väidetavalt aluseks just plaatkoormuskatse – ehk siis, kvaliteedikontrolli kontekstis peaks olema just plaatkoormuskatse tulemus võrreldav arvutustega. Päris nii see siiski ei ole ja ka katsereglement jätab siin mõtlemisruumi. Nimelt tohib ka standardikohaselt mõõtepunkti süvistada – paraku see muudab selgelt ka mõõtmistulemust. Igatahes on Soomes katsetulemustel indikatiivne väärtus, orientiir ehk sihtväärtus, kuid mitte kohustuslik kihi vastuvõtutingimusena.
Vene uus juhend võtab arvesse erinevate kihtide pingerežiimi ja soovitab mõõta killustikul täisrežiimil (max pinge talla all 500 kPa, kuid kandevõime väärtus leitakse ca 250 kPa kohast). Liival tuleb koormused võtta poole väiksemad.
Itaalias on ka plaatkoormuskatse kasutamisel koormusrežiim diferentseeritud hoopis põhjalikumalt.
Eestis püütakse plaatkoormuskatset juurutada, paraku tundub et nõuded katse tulemusele ei saa kuidagi universaalselt samad olla.
Katse suurim miinus – aeg ja vasturaskuseks vajalik tehnika. Seetõttu ka kontrolliks valitud 4 punkti kilomeetrile. Nii vene kui saksa normides on asi lahendatud teisiti – sakslastel punkt 6000 m2 kohta, venelastel teepikkuse kohta. Palju sõltub punkti valikust.

• This topic was modified 2 years, 10 months tagasi by Ain.