Avaleht uus › Foorumid › Liiklus › Liiklusprognoos
- Sellel teemal on 0 vastust, viimati uuendatud 2 years, 10 months tagasi
-
AutorPostitused
-
21. juuli 2020 at 01:02 #8229
Ain
KeymasterTäna on projekteerimisnormidesse sisse kirjutatud metoodika “-10 = +20” ehk – maksimaalne muutus mis järgmise 20 aastaga juhtuda tohib, on see mis juhtus eelmise 10 aastaga. Kui mõtestame selle lahti nii, et iga järgmise perioodiga kasvukiirus pooldub, võib seda mõista, kuid ainult juhul, kui tegelikult meil pole ei maksimume ega miinimume vaid suhtkoht ühtlane (taand)areng. Kuna 2007/8 oli buum, siis möödund aastal leidus tihti selliseid juhtumeid, kus 10 aastat tagasi oli liiklust enam, 2018ks ei olnud varasem tipp taastunud – sellises olukorras normilahendus ei oleks lubanud mingit kasvu. Järgmine aasta näeme veel hullemat olukorda, kui peame võrdlema 2010 ja 2020 liiklussagedusi.
Tahaks loota et see “-10=+20” varsti ajalooks jääb – paraku tundub et uus normitekst võib jõustuda alles 2022.Misiganes prognoosiviisi me tegelikult kasutame, on tegu “harju keskmistega” või graafikult tuletatud logaritmilise ekstrapoleerimisega, on ilmne, et igal konkreetsel juhtumil tuleb vaadata ka aegrida. Ja seda sõidukitüüpide lõikes, alates 2011 aastast (enne seda aruannetes ei jagatud liiklust nii ilusti pulkadeks).
Et tegu on keskmisega on lihtsam mõista näiteks teed, mis lähtub Tallinnast ja siirdub kuskile naabermaakonda. Ajalugu vaadates on linnalähiala arengud (valglinnastumine) selgelt kiirem (mitte ainult tase vaid ka tõus) kui maakonna piiril. Siis tuleks vaadata ka maakonna piiri järel aegrida ning mõelda ka maakonna piiri järel arenguteguritele (Tallinna pool muidugi kiirem kui kaugemal) ja leida tasakaalustatud tasemed projekteeritavale. Kui aegreast tuleneb suhtkoht ühtlaselt kõrge (või ka madal) arengutrend ja baasprognoos räägib midagi muud, siis tulekski kasutada kohalikku tegurit ja viia sellega niiöelda prognoosi lähtetase (algkiirendus) ajaloost tuvastatuga vastavusse. Lihtne seletus võiks kõlada selliselt, et “harju keskmine” kehtib Tallinnast keskmisel kaugusel. Lähemal on areng kiirem (tase ka kõrgem), kaugemal (jah, ka Harjumaal on ääremaad), madalam. Ning progoosi koostaja peab need asjad omavahel ühtlustama – viisil, mis ka lugejale (tellijale) üheselt mõistetav on. -
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.