Kutsed – arutelukoht

Siia koguks erinevaid mõtteid ajaks, kui kutsestandardit ja kutse andmise korda uuesti lappima hakatakse. Täna on asjapulkadel eesmärk vaid rong uuesti käima saada, paremal juhul ehk sügisest saab teemasid arutama hakata ja protsessid on pikalised. Neid põhimõtteid peaks arvestama kõigis insenerivaldkondades, kuid mõned asjad tuleks ühtlustada laiemas plaanis, seega osa teemadest peaksid olema esmalt kutsekoja kapsamaal.

1. Üldine lähenemine – insener/arhitekt – diplomeeritud – volitatud. Täna loetakse arhitektidel 7 taset juba volitatuks, 8 tasemel nimetatakse spetsialisti volitatud eksperdiks (volitatud arhitekt-ekspert). Kuidas muu maailm asjadele lähenenud on, ei tea – aga needsamad kutse nimetused peaksid ühte moodi kõlama ka ingliskeelde keeratuna.
2. Esmakutse peaks andma mingisuguse tegutsemisõiguse ka enne, kui täievoliliseks saadakse. Seega võiks esmakutse olla aste madalama tasemega. TKTK – eestöölise tase ehk 5 kutsetase mis täna üldse puudub, enne kui praktiline kogemus lubab 6 taseme anda. TTÜ – inseneritase enne kui diplomeeritud inseneriks saadakse. Miks teema oluline – et noored ka oma firmaga alustada saaksid pärast kooli lõpetamist. Veidi jalad alla ja siis koostöös kellegi kõrgema kutse omanikuga suurematele objektidele.
3. Kui ehituses üldisemalt võiks teemad jagada projekteerimine-ehitus-järelevalve, siis reaalselt lisanduvad ekspertiis (projektile) ja audit (ehitisele). Lisaks on toodud juhtide/pooljuhtide eristamine mis võimaldab ka kõrgema taseme juhil või tellija esindajal kutset küsida. Kuid kas peaks olema kutse ka koolitajal ja teadus-uurimistööde tegijal? Kui ei, siis pole seda vaja kusagil – kui jah, siis peaks olema kõigil erialadel see võimalus. Mõistan, et täiskasvanute täiendkoolitus on omaette teema ja eeldaks andragoogikavaldkonna kutset. Samas, kui selline kutse ei ole tegelikult mingite tööde tegemise eelduseks, võibolla ei ole seda siiski eraldi ka vaja. Kuid nagu öeldud, tegu on üldise põhimõttega mis peaks kõigi valdkonna erialade puhul ühtne olema. Insenerid ja arhitektid seega.

Järgmiseks, mis on teede audit. Kui sildade ja hoonete auditi tulemusena saame andmed registrisse kandmiseks, olukorras kus projekteerimis- ja ehitusdokumentatsioon pole säilinud ehk saadaval, peaks ka teedel tulemus sisaldama nii selle, mis kattega tegemist on, kui selle, millist koormust konkreetne tee võiks vastu võtta. Tihti esitatakse sellesisulisi küsimusi kui tegemist on juurdepääsuõigustega, servituudi seadmise alternatiivide ja ka servituudi enda maksumuse suhtes.

Kas tellijal peaks ka mingi kutse olema? Hanke korraldamise koolitus, mis kataks nii riigihankeseaduse kui selle, milliste tööde tegemise jaoks on kutse vajalik et sellised nõuded hankedokumentides adekvaatselt kajastada? Või piisab selles osas tõesti ühest koolituskursusest, mille osalemise järel elementaarsete asjadega vahele ei jääks.

• This topic was modified 2 years, 3 months tagasi by Ain.
• This topic was modified 1 year, 2 months tagasi by Ain.
• This topic was modified 1 year, 2 months tagasi by Ain.