Kergseadme vajalik nivoo

Esileht Foorumid Katendid ja kandevõimed Kergseadme vajalik nivoo

Viewing 1 post (of 1 total)
  • Autor
    Postitused
  • #9867
    Ain
    Keymaster

    Kandevõime mõõteseadmetest – seadmed võib jagada staatiliseks ja dünaamiliseks. Samuti saab jagada mõju ulatuse järgi kergseadmeteks ja täismõõdulisteks. Selles kontekstis, täismõõdulise all mõistame seadmeid, mis suudavad koormusplaadi all tekitada reaalse sõiduki läbikuga võrreldava pingerežiimi.

    Staatilise tüüpne näide on plaatkoormuskatse.
    Protsessi lihtsustamiseks ja kiirendamiseks on Soomes kasutusele võetud ka vana veoauto raamile monteeritud plaatkoormuse katseseade, selle kasutamine eeldab koormamist vähemalt 5-tonnise koormusega ja hüdraulikasüsteemi, soovitav on nelivedu ja ideaalolukorras ka reguleeritava rõhuga rehvid. Kõne alla võib tulla Unimog-seeria sõiduk, näiteks väiksemast otsast Unimog U-4023, mille max tagatelg on 6,0 tonni ja max täismass 10,3 tonni. Seade oleks jätkuvalt plaatkoormuse seade ka juhul kui see monteerida statsionaarselt auto külge. Iseliikuv plaatkoormuskatse seade võimaldab hõlbustada mõõteprotsessi, seadme paigaldus on automaatsem ja kiirem, kuigi mõõteprotsessi aega lühendada ei saa (siis ei oleks tegemist standardse katsega).

    Dünaamilise katse alla kuuluvad suurtest seadmetest FWD mille esimesed prototüübid leidsid kasutust juba 1980, võimalik isegi varem (Eestis on Teede Tehnokeskuse Dynatest FWD, aegajalt mõõdetakse ka Soomes paikneva KUAB perekonna seadmega) ja ka Heavy Loadman (mis erineb sisuliselt FWD seadmest seeläbi, et kasutab vaid üht vajumisensorit ja on monteeritud pakiauto kaubaruumi või sõiduauto/džiibi haagisele).

    Mõlemat seadmeliiki (PLT, FWD) võib lugeda etaloniks – kui maastikusõidukile sisseehitatu mõõteosa on standardne, siis Heavy Loadmani toimemehhanism on FWD seadmetega sama. Mõlemal juhul saab neid seadmeid käsitleda aktsepteeritud etaloniga võrdselt.
    Heavy Loadman asendab Soomes plaatkoormuskatset, neid on kasutuses vähemalt 8. Ühe seadme hind ca 60,000 millele lisandub sõiduki või haagise maksumus.

    Vastavalt tööpõhimõtetele, kasutatakse reegina PLT-seeria seadmeid sidumata kihtide mõõtmisel ning FWD seotud kihtide mõõtmisel.

    Üldlevinud põhimõtete alusel tuleks kergseadme kasutamiseks kergseade võrrelda etaloniga ehk suure seadmega ja seda tuleks teha põhimõtteliselt iga erineva mõõdetava konstruktsiooni jaoks, sest kergseadmete mõju-ulatus on alati väiksem kui PLT või FWD seadmel juba rakendatavate koormuste erinevuse tõttu. PLT seadme puhul on tegemist 50 kN ehk veokirattaga võrdse koormuse (kuni 50 kN) rakendamisega veoki ratta kontaktjäljega lähedasele pinnale (300 mm diameetriga koormusplaat), FWD seadme puhul on langev raskus reeglina 50 kg ja veokiga võrreldav mõju (700 kPa) saavutatakse 0,5 kN suurusjärgu koormuse langetamisega 70 cm kõrguselt 300 mm koormusplaadile.

    Kergseadmete kasutamise põhjuseks on PLT seadmega võrreldes mõõtmisprotsessi ajaline kestvus, sest PLT katse on orienteeruvalt pooletunnise kestvusega, kergseadme mõne minutiga võrreldes – seadmete maksumus on võrreldav (ca 10,000 – 15,000 € hinnaklass, tõsi, Inspector on veidi odavam).

    FWD (ja Heavy Loadmani) seadme tööprotsess on kiire, kuid valdavalt seadme maksumuse (FWD – 100,000 €) tõttu ei ole otstarbekas selle kasutus põhilise mõõteseadmena ehitusprotsessi kontrollimisel. Tehniliselt on FWD kasutus võimalik kihtidel, millel on võimalik vastava sõidukiga liikuda (üldjuhul mitte liival).

    Seega, taandub küsimus kergseadme võrdlemisele etaloniga, mis tuleb teha objektil, mitte laboris. Ning selleks sobiva seadme valikule. Kuna kergseadmete mõju ulatus on piiratud koormuste tõttu väiksem, tuleb võrdlus läbi viia objektil eeldataval konstruktsioonil ja tööolukorras – kus kõik muud parameetrid on lähedased kergseadme kasutusajal esinevale olukorrale. Sarnane reglement on muide ka RB raudteekonstruktsiooni ehitusel.
    Nüüd sõltub, millisel pinnal tegelikult mõõtma peab – kui see on killustikust või kruusast alus, siis saab sellel liikuda 4WD sõidukiga, kui mõõta tuleks ka liival või aluspinnasel, võib vaja olla midagi enamat. Selle jaoks tasub kaaluda seadme paigaldust juba väiketraktorile (John Deere Gator) või kastiga ATV klassi sõidukile, mis veetakse objektile sõiduauto haagises. Tehniliselt peaks võimalikud olema mõlemad variandid.
    Seega, ühest küljest oleks vaja kergseadme kasutusel seda võrrelda aktsepteeritud seadmega. Teiselt poolt, ka aktsepteeritud seadmena oleks kiirest FWD laadsest kuid sidumata kihtide mõõtmiseks mõeldust kasu.

    LWD kalibreerimine on eraldi protsess, mida tehakse reeglina tootja poolt või tootja aktsepteeritud laboris. Selle käigus tehakse hooldus ja käigus vahetatakse amortiseerunud või kulunud osad ja seejärel kalibreeritakse. Sõltuvalt seadmest kas kord aastas või üle aasta. Ehk siis ka kasutusintensiivsusest, sest igal puhvril on oma, teatud seadmetel ka üsna piiratud ressurss.

    • This topic was modified 2 weeks tagasi by Ain.
    • This topic was modified 1 week, 6 päeva tagasi by Ain.
    • This topic was modified 1 week, 6 päeva tagasi by Ain.
    • This topic was modified 1 week, 2 päeva tagasi by Ain.
    • This topic was modified 1 week, 2 päeva tagasi by Ain.
    • This topic was modified 1 week, 2 päeva tagasi by Ain.
    • This topic was modified 1 week, 2 päeva tagasi by Ain.
Viewing 1 post (of 1 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.
Scroll to Top