Katendiarvutuse võimalused ja puudused

Seekord siis KAP piiratus ja alternatiivid.
Kuigi Vene normides on sees nii staatilise kui dünaamilise koormuse arvutused, ei ole KAPis realiseeritud staatikat. See tähendab, et kui soovime katendit dimensioneerida teistsugustele koormustele (teljekoormus ei ole 10 tonni, rehvirõhk ei ole 0,6 MPa) siis saame neid erisusi arvestada siirdeteguri korrigeerimisega. Näiteks, teljekoormusel 12 tonni tuleb siirdetegurile parandustegur 1,2 astmes 4,4 (see on 2,3) juurde keevitada ehk korrutada.
Kui rehvirõhk on teada 0,8 siis sellest tuleneb omakorda parandustegur – kuid see on täna kehtivas läbi MA 2015-8 töö juba arvestatud. On raske öelda, millest tuleb vene uuema siirdeteguri erisus – see on meie praegusest veel poole suurem – mis tähendab küll, et varu on veel piisavalt. Üsna tõenäoline variant sellegi erisuse allikaks on tegelikud ülekoormused – Maanteeameti tellimusel tehtud uuringus tõestati, et pelgalt ülekoormuse tõttu peame täna katendid 1,9 korda üle dimensioneerima.
Nüüd teema, et kuidas staatilist koormust arvutada. Kui vene algoritmi käsitsi läbi käia ei taha, jääb ainult Rootsi PMS objekt kasutus. Tõsi on et ka Rootsi rakenduses saab oma katendi defineerida – see pole kõige lihtsam kuid on võimalik.

• This topic was modified 2 years, 4 months tagasi by Ain.