Avaleht uus › Foorumid › Üldinfo › Jutumullid eriala promomiseks
- Sellel teemal on 0 vastust, viimati uuendatud 1 year, 2 months tagasi
-
AutorPostitused
-
1. juuli 2022 at 01:03 #9470
Ain
Keymaster1) materjalidest, iseparanev asfalt – pmst kaks varianti, üks et asfaldi sees on metalli mida annab elektromagneetiliselt kuumutada ning asfaldis graanuleid, mille kuumutamine vabastab värsket sideainet. Ning teine, et kasutada kusagil vedelamat bituumenit, mis madalamaliigilisel teel talub ka kujumuutusi ehk külmakerkeid, tee võib olla ebatasasem aga veel terve. Ja rootsi kogemus, et asfaldi alakihis vedelam bituumen et pragu alt üles ei areneks.
2) 3D projekteerimine veidi ebatäpsemal alusel, Maa-ameti kõrgusmudeli peal. Et saaks suhteliselt lihtsate vahenditega ise tee kujundada ning seejärel sellel võimalikult varases faasis sõitma hakata. Detaile jõuab lihvida, oluline on esimene sõiduemotsioon kätte saada ja kõik vajalikud põhimõttelised joonised ja mahud teatud lähenduses. Selles on kaks poolt, ühelt poolt mudeli koostamine lihtsast keeruliseni nii, et võimalikult varases faasis saaks küll ebatäpselt aga siiski kasutama hakata, ning teine pool, mis tähendaks kõikvõimalikke täpsemaid asju juba digimudeli baasilt (nähtavused – liiklusohutus – ajutise liikluskorralduse toimivushinnangust kuni virtuaalse autokoolini)
3) materjalid ja keskkond (aheraine kasutus, soojad või koguni külmad asfaldisegud, stabiliseerimised ja senise teekonstruktsiooni materjalide taaskasutus)
– aheraine sobib kindlasti karjääri lähedal, kuni 50 km sest kaugemale kasvab transpordikulu suhteliselt liiga suureks. Siiski on mõeldav riigi poolt suunamine – maavara kasutustasu, mis teeks liiva kasutamise niipalju kallimaks, et aherainet tasub vedada. Liiva aseainena.
– soojad segud = kuni 150 kraadine segamine ja 100-120 paigaldus (tavasegu segatakse 170-180 vahel ja paigaldus 150 juures)
– külmad segud = teel segatud mustsegu näiteks, kuid siit on üleminek stabiks (BS) mis sarnane.4) ideaalne tee/tänava ristlõige (olemasolev linnaruum, kuhu paigutada tõuksid, kas igaühe jaoks peab oma sõidutee/sõidurada olema). Vaja oleks kiiruse järgi diferentseerimist, e-tõuksile sobilik kiirus on 10-20 mis on pigem jalgratta oma (alla 10 on sandisti juhitav ja üle 20 pigem ohtlik), kui jalakäijal peaks arvestama 5 km/h ning koerajalutajad ja väikelapsed võibolla veel aeglasemad.
5) parkimised linnas – kas tänavaäärne parkimine on inimõigus – aga see läeb otseselt teedest välja, linnaplaneerimise valdkonda. Kui kaugel võiks olla parkimine, kui kallis on aktsepteeritav.
Kondikava saab vaikselt edasi arendada – kas artikliteks mida kusagile edasi linkida – või vestlusringiks kus saaks actioni inseneride ja planeerijate vahel. Podcastile.
-
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.