Dreenkiht ja filtratsioon

Oluline muudatus tehti määruses 106 (nüüd isegi määrus 89 mis muudab 106) 2022 algusest. Dreenkiht on vajalik ainult erijuhtumil kui mõned tingimused täidetud pole. Määrus on pealkirja järgi maanteede norm, seega linnatingimustes see ei kehti. Vee peaks teekonstruktsioonist välja viima killustikalus (kui üldse kusagile viia saab). EVS 843:2016 järgi on nõue vaid ülemise meetri külmakindlus ja järgmine küsimus, mida me loeme külmakindlaks. Rootsi normis on määratlus läbi peenosiste sisalduse, piiriks 15% alla 0,063 mm. Soome normis on 7% piiriga liiv igal juhul külmakindel, kruusad teatud juhtudel ka kuni 15%-ga. Kui nüüd seostada EVS ja M106, siis saame külmakindla kas täpse sõelkõvera järgi või filtratsioonist 0,5 m/ööp.
M106 näeb dreenkihil siiski 2 või 3 m/ööpäevas, seda juhul kui dreenkiht tehakse ning kui see tehakse liivast. Kui nimetame dreenkihiks killustikust kihti, ei ole probleemi sest killul ei saa EVS 901-20 järgi filtratsiooni mõõta – see standard ei ole selleks. Küll aga peaks sellisel juhul olema killu peenosiste sisaldus alla 7%. Kui räägime paekiviliivast, siis ka see on võimalus kuid peenosise piir on siis 5% tasemel. Nii või teisiti, kui nimetame asja dreenkihiks peab olema tagatud vee väljaviimine teekonstruktsioonist, külmakaitsekihi puhul on see vaid soovitav.

• This topic was modified 7 months tagasi by Ain.