Go to Top

Uudised

Tere

T-Konsult on uuenenud.

Põhiteemad, millega tegeleme:

Välikatsed kandevõime mõõtmiseks

Katendi kandevõime mõõtmised seadmega Dynatest LWD 3031
Pinnase/materjali niiskuse mõõtmine objektil seadmega PCE-MA202 (ka juhul, kui 220V ei ole käepärast)
Proctor-katse, kasutades nii 150 mm

Loe edasi

Normiviiteid

10.08.2015 jõustusid mitmed dokumendid, mis võibolla lõpetavad vahepealse anarhia.

Määrus on küll tee projekteerimise normid, kuid lisas on Maanteede projekteerimisnormid

Tee ehitamise ja korrashoiu terminid

Liikluskorralduse nõuded teetöödel

Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile

Liiklusohutusele avalduva mõju hindamine

 

Terminitest

Mis on remont ja mis on rekonstrueerimine ja mis selle erisusega ka kaasneb.

Projekteerimisnormides on seletatud, (P1.2.3) et remondi korral rakenduvad nõuded ainult materjalidele, rekonstrueerimisel aga kõik peatükkide 3 (muldkeha) ja 4 (katend) asjakohased nõuded.

Teehoiukava juhendmaterjalid Maanteeameti kodulehel räägivad kattega teedel säilitusremondist, taastusremondist ja rekonstrueerimisest. Siit võib mõista ja üsna üheselt, et säilitusremont on pindamine, taastusremont on ülekate või ülakihi asendus ning kõik ülejäänud viisid kuuluvad juba rekonstrueerimise alla. Võin mõista ka seda, et olemasoleva konstruktsiooni konkreetse kihi asendamine ka juhul, kui see kiht on sügavamal, võiks olla tõlgendatav remondina, tõsi, tingimisi. Kuid kindlasti ei ole remont kihi asendamine samas funktsioonis kuid teistsuguse, teiste omaduste ja teise paksusega kihiga. Siis näiteks, laguneva asfaltkatte asfaldikihtide freesimine ja asendamine kompleksstabiliseeritud kihiga, millele tuleb veel vähemalt kulumiskiht peale. See on kindlasti rekonstrueerimine.

Terminite seletuses püütakse lahti rääkida tee osa asendamist samaväärsega. Siia alla loetakse kõik eeltoodud remondiviisid, kuid jäetakse otsad lahti tekstiga “ka need ehitustööd, mida ei käsitleta rajamise, ümberehitamise, laiendamise või lammutamisena ja mis ei avalda olulist mõju ümbritsevale keskkonnale ja oluliselt ei muuda tee omadusi.”

Millised on asjakohased nõuded? Kui remondi korral on konkreetselt sätestatud asjakohasteks ainult materjalinõuded, siis on loogiline, et rekonstrueerimisel peab see valik laiem olema. Ning kui ehk kuni ei ole täpsustatud kui palju laiem, järelikult kehtivad need peatükid täielikult.

Mis selle erisusega siis kaasneb? Väga lihtne. Poolteist meetrit katte pinnast dreenivat materjali.

Maanteeamet on tõlgendanud normi nii, et peadirektori või selle poolt volitatud projektijuhi otsusest piisab, kas asendada alakihid kui filtratsioon ei ole piisav. Näen normitehniliselt, et peadirektoril on volitused nõudeid karmistada, kuid mitte leevendada. Leevendamise õigused on siiski ainult määruse alla kirjutanud ministril.

Kuid sellega teema ei lõpe – detektiiv uurib, kuskohast see poolteist meetrit dreenivat materjali nõue sisse on tulnud. Ja selgub et vene normides räägitakse ainult meetrisest külmakindlast kihist. Järelikult võiks täiendavat poolt meetrit lugeda liialduseks. Ning üldsegi mitte odavaks. Ning edasi jõuame küsimusega tolle sama meetri külmakindla nõuete juurde. Ka siin lahknevad vene normi tekst ja meie tõlgendused päris oluliselt. Ja paraku ei tee see elu sugugi odavamaks.

Kui lugemisega siia jõutud, tekib lugejal kindlasti tunne et kirjutaja on jube tähenärija. Ise küll nii ei arva, pigem tahaks, et asjades selgus oleks, et välistataks kaksipidimõistmine mida ka kohus paljude aastate jooksul ei suuda läbi hammustada ja mis toidab ainult advokaate meie, maksumaksjate arvel.

 

KAP - Maanteeametile

Esitus katenditeemast