T-Konsult on uuenenud.
Põhiteemad, millega tegeleme:
Välikatsed kandevõime mõõtmiseks
Katendi kandevõime mõõtmised seadmega Dynatest LWD 3032
Pinnase/materjali niiskuse mõõtmine objektil seadmega PCE-MA202 (ka juhul, kui 220V ei ole käepärast)
Proctor-katse, kasutades nii 150 mm
Loe edasi
Terminitest
Mis on remont ja mis on rekonstrueerimine ja mis selle erisusega ka kaasneb.
Projekteerimisnormides on seletatud, (P1.2.3) et remondi korral rakenduvad nõuded ainult materjalidele, rekonstrueerimisel aga kõik peatükkide 3 (muldkeha) ja 4 (katend) asjakohased nõuded.
Teehoiukava juhendmaterjalid Maanteeameti kodulehel räägivad kattega teedel säilitusremondist, taastusremondist ja rekonstrueerimisest. Siit võib mõista ja üsna üheselt, et säilitusremont on pindamine, taastusremont on ülekate või ülakihi asendus ning kõik ülejäänud viisid kuuluvad juba rekonstrueerimise alla. Võin mõista ka seda, et olemasoleva konstruktsiooni konkreetse kihi asendamine ka juhul, kui see kiht on sügavamal, võiks olla tõlgendatav remondina, tõsi, tingimisi. Kuid kindlasti ei ole remont kihi asendamine samas funktsioonis kuid teistsuguse, teiste omaduste ja teise paksusega kihiga. Siis näiteks, laguneva asfaltkatte asfaldikihtide freesimine ja asendamine kompleksstabiliseeritud kihiga, millele tuleb veel vähemalt kulumiskiht peale. See on kindlasti rekonstrueerimine.
Terminite seletuses püütakse lahti rääkida tee osa asendamist samaväärsega. Siia alla loetakse kõik eeltoodud remondiviisid, kuid jäetakse otsad lahti tekstiga “ka need ehitustööd, mida ei käsitleta rajamise, ümberehitamise, laiendamise või lammutamisena ja mis ei avalda olulist mõju ümbritsevale keskkonnale ja oluliselt ei muuda tee omadusi.”
Millised on asjakohased nõuded? Kui remondi korral on konkreetselt sätestatud asjakohasteks ainult materjalinõuded, siis on loogiline, et rekonstrueerimisel peab see valik laiem olema. Ning kui ehk kuni ei ole täpsustatud kui palju laiem, järelikult kehtivad need peatükid täielikult.
Mis selle erisusega siis kaasneb? Väga lihtne. Poolteist meetrit katte pinnast dreenivat materjali.
Maanteeamet on tõlgendanud normi nii, et peadirektori või selle poolt volitatud projektijuhi otsusest piisab, kas asendada alakihid kui filtratsioon ei ole piisav. Näen normitehniliselt, et peadirektoril on volitused nõudeid karmistada, kuid mitte leevendada. Leevendamise õigused on siiski ainult määruse alla kirjutanud ministril.
Kuid sellega teema ei lõpe – detektiiv uurib, kuskohast see poolteist meetrit dreenivat materjali nõue sisse on tulnud. Ja selgub et vene normides räägitakse ainult meetrisest külmakindlast kihist. Järelikult võiks täiendavat poolt meetrit lugeda liialduseks. Ning üldsegi mitte odavaks. Ning edasi jõuame küsimusega tolle sama meetri külmakindla nõuete juurde. Ka siin lahknevad vene normi tekst ja meie tõlgendused päris oluliselt. Ja paraku ei tee see elu sugugi odavamaks.
Kui lugemisega siia jõutud, tekib lugejal kindlasti tunne et kirjutaja on jube tähenärija. Ise küll nii ei arva, pigem tahaks, et asjades selgus oleks, et välistataks kaksipidimõistmine mida ka kohus paljude aastate jooksul ei suuda läbi hammustada ja mis toidab ainult advokaate meie, maksumaksjate arvel.
Ülevaade
Konsultatsioonifirma T-Konsult asutati 2015, põhivaldkonnaks on katenditega seonduv ning eesmärgiks jõuda nii kaugele, et katendiarvutus ja ehitusaegsed kontrollmõõtmised oleksid vastavuses. Selleks on hangitud kandevõime mõõteseade Dynatest 3032 LWD, mis võimaldab mõõterežiimi piisavalt detailselt seadistada sest materjalide omadused (sh elastsusmoodul) sõltuvad mõõtmisel kasutatavast pingerežiimist. Senised parameetrid – nii need, mida kasutatakse katendiarvutuses, kui ka ehituse kvaliteedikontrollis, ei tugine mõõtmistel vaid on kokkuleppelised. Eestis laialt levinud kandevõime mõõtmiseks kasutatav Inspector on siiski tihenduskvaliteedi mõõteseade, võrrelda saab seda, kuivõrd seadmega materjali ühetihendamisel konstruktsiooni pinnakiht jäigemaks läks, mitte niivõrd saavutatud absoluutväärtust. Plaatkoormuskatse on veidi parem, kuid aeganõudev ja vajab koormamiseks tehnikat. Lisaks pole just päris õige kõigilt erinevatelt konstruktsioonidelt ühte ja sama kandevõime kontrollväärtust nõuda.
Alates 2017 kevadest oleme teinud mõõtmisi Dynatestiga, analüüsinud mujal maailmas tehtut ja selle alusel sai Tallinna tüüpkatendite uuendamisel sisse toodud kergseadmega kandevõime mõõtmine. MKM määruse 101 (kvaliteedinõuded), mis kuuldavasti varsti uuendatakse, alusel tuleb Inspectori või Loadmani asemel teiste seadmetega mõõtes kasutada üleminekutegurit. Meie kogemuse järgi on põhimõtteliselt kaks võimalust – kas kasutada Inspectoriga analoogset mõõterežiimi (liival 500-600 kPa, killustikul 1,4-1,6 MPa) mis peaks andma võrdsed tulemused, või üleminekutegurit 1,3 millega tuleb korrutada mõõtetulemust 100 kPa režiimis 300 mm plaadiga mõõdetult liival või 300 kPa režiimis 150 mm plaadiga killustikul. Plaatkoormuskatsega võrdlustabel on toodud Tallinna tüüpkatendite juhises. Läbi plaatkoormuskatse tulemuste on võimalik võrrelda Odemarki valemiga Soome reeglite järgi arvutatut, kuid mitte KAPiga arvutatut.
Kui plaatkoormuskatset tuleb kasutada sagedusega 4 punkti kilomeetrile (MNT juhend), siis LWD jaoks on mõistlik sagedus umbes 10 korda suurem, tavalise kaherajalise tee puhul on sobilik vähemalt 3 punkti ristlõikes 50 meetrise vahekaugusega (sidumata kihtidel mõõdetakse reeglina meeter servast kummalgi pool ja keskel). Et tulemused on kohe objektil nähtavad, on võimalik operatiivselt nõuetele mittevastavatel aladel miskit ette võtta enne kihi vastuvõtmist.
Läbi TTÜ magistritööde uurime teemasid põhjalikumalt – näiteks, kaasneb geosünteetide kasutusega mõningane ajutine mõõdetava kandevõime kahanemine, mille ulatus sõltub kihipaksusest. Miks ajutine – muu maailma uuringud on näidanud, et liikluse all järeltihenemise käigus formeerub kandevõime siiski täielikult, geovõrgud omandavad oma efekti. Itaalia kogemuste järgi on võimalik külmstabiliseerimise kvaliteedikontrollis loobuda laborikatsetest, kui tihendatud konstruktsioonikihil 4 tunni jooksul esimest korda ja 24 tunni järel teist korda mõõdetud kandevõime väärtused on piisavad. Kaevetööde järel taastatud katendi kandevõime mõõtmised näitavad, kui korralikult on teostatud üleminek olemasoleva ja uue katendi vahel – tavaliselt uue katendi kandevõime piisav kuid üleminekualal mitte ning see ongi põhjuseks, miks katendid lagunevad eelkõige kaevetööde piirialade juurest.
