Tegevusvaldkond

Valdavalt pakume konsultanditeenuseid ja allhanget projekteerimis- ja ehitusettevõtjatele aga ka teeomanikele alljärgnevates valdkondades

Kandevõime mõõtmised
    • Mõõtmised Dynatest LWD seadmega (asendab nii plaatkoormuskatset kui Inspector-seadmega mõõtmist – vastavuses Tallinna tüüpkatendite juhendiga) nii teedeehituslikel töödel kui tsiviilehitustes näiteks vundamendi aluse mõõtmisel kus nõutud plaatkoormuskatse läbiviimine on tehniliselt raskendatud ja ei võimalda saada ülevaadet kogu objektist koos homogeensuse hindamisega. Mõõtmisi viiakse läbi positiivse õhutemperatuuriga, maa ehk mõõdetavad kihid ei tohi olla külmunud.
      • Teenuse maksumuse orienteeruv kalkulatsioon aja baasil sõltuvalt objektil vajalikust kvalifikatsioonist (tehnik – 35€/h, insener – 50€/h, konsultant – 60€/h)
        • Sõit – 0,5h täpsusega
        • Mõõtmisprotsess – tegelik ajakulu objektil, ca 2-3 minutit punkti kohta, sõltub ettevalmistusest ja punktide vahelisest kaugusest – 0,5 h täpsusega. Siit tulenevalt mõistlik pigem mitte piirduda paari punktiga vaid püüda saada ülevaadet ka objekti tasemest tervikuna (Vene normides eeldatakse teedeehituslikul objektil vähemalt 30 punkti mõõtmist mis võimaldab ka statistilist analüüsi).
        • Aruande koostamine – 1…3 h (insener); Analüütiline osa (kui vajalik) – alates 1 h (konsultant).
      • Kui palju peaks olema mõõtepunkte? Teede puhul on määratlused MKM määruses 101, tsiviilehituses täpset regulatsiooni ei ole, kuid orientiiriks mõned numbrid – Saksa normi järgi teedel 6000 m2 kohta plaatkoormuskatse ja 600 m2 kohta kergseadme mõõtepunkt; Vene normi järgi teedel 50 meetri järel ristlõikes kolm punkti (kaherajaline tee – meeter äärest, keskel, meeter äärest) kuid objektil võiks olla vähemalt 30 punkti et hinnata homogeensust. Tsiviilehituses on mõistlik valida mõõtepunktid nii, et hinnata kogu mõõdetavat ala, mitte piirduda ühe punktiga kusagil ala keskel nagu tihti plaatkoormuskatsega tehakse.
      • Milline kandevõime väärtus on vajalik ehk tuleks saavutada? Teedeehituses on regulatsiooniks MKM määrus 101 (milles toodud väärtused on küsitavad – kuid tegu on siiski regulatsiooniga; Dynatesti seadet kasutades tuleb kasutada üleminekutegurit mis peegeldab mõõtetingimuste erisusi) või ka InfraRYL, tsiviilehituses fikseerib vajalikud väärtused projekteerija, juhindudes nii arvutustest kui ka Soome normidest (MaaRYL sätestab nõudena hoonetega seoses Ev2 ehk plaatkoormuskatsele 50-60 MPa sõltuvalt hoone liigist). NB! kui geosünteet paikneb mõõtmistasandile lähemal kui 60 cm, on mõõtmistulemus väiksem kui ilma geosünteedita, üldiselt kuni 30% – selgub, et seda kõigi mõõteseadmete ja mõõtmisviiside korral (nii Inspector, Dynatest LWD, plaatkoormuskatse kui ka FWD mõõtmistel – teema vajaks tõsisemat süvenemist et täpsustada mõju ulatus, võib väita et seosed on nii koormusplaadi diameetri kui rakendatava koormusega).
      • Mis on kandevõime? Elastsusmoodul on pinge ja deformatsiooni suhe ning kandevõimeks võime lugeda konstruktsioonile rakendatud pinge (jõud pindalaühiku kohta) ja selle tulemusena tekkinud deformatsiooni suhet. Selgub, et paljudel juhtudel, vähemalt teralistel teedeehitusmaterjalidel, sõltub elastsusmoodul rakendatud pinge suurusest, elastse deformatsiooni piirides tõuseb elastsusmoodul koos pinge tõusuga. Siit tulenevalt, peaks konstruktsiooni kandevõimemõõtmist teostama pingel, mis on lähedane konstruktsiooni tööolukorras esinevaga. Arvestades näiteks asfaltkattel raskesõiduki ratta mõju võrdse rehvisurvega, on see 0,6…0,9 MPa. Suure tõenäosusega jääb asfaldi all killustikul pinge 0,2-0,3 MPa vahemikku ja killustiku all alla 0,1 MPa suurusjärku, sest iga kiht jagab koormuse laiemale pinnale ja vastava kihi omakaal ei suurenda pinget oluliselt. Eestis enamlevinud seadmetel (Loadman ja Inspector) on mõõterežiim kordades karmim kui eeltoodud tööolukorras, seetõttu ei kajasta tulemus (megapaskalites) mitte tegelikku kandevõimet vaid seadme poolt katsetamise käigus ületihendatud ala kandevõimet suure pinge all, Maanteeameti juhise (2006-41) järgi tuleks Inspector/Loadman seadmetel juhinduda tihendustegurist (Inspectoril seeria viimase kolme löögiga saadud keskmise kandevõime väärtuse jagatis teise löögi tulemusega, Loadmanil maksimaalse suhe esimese löögi tulemusse) – miskipärast on MKM määruses kirjas aga midagi muud.
    • Arenduseesmärk – arvutatav tulemus peaks olema ka mõõdetav. See võib olla kompleksmuutuja, arvestades nii niiskust kui seadme parameetreid, tõenäoliselt on tegemist mõõdetava konstruktsiooniosa (mitte täissügavuses terviku) kandevõimega, tänased arvutusalgoritmid vajavad kontrollimist seejärel, kui kõigi konkreetses konstruktsioonis kasutatud materjalide arvutusparameetrid on kontrollitud.
    • Missioon – mitte pelgalt mõõtmine vaid hinnang, diagnoos koos ravi retseptiga
  • Huvitavamat viimasel ajal tehtust:
    • Hoone ehitus – vundamendiaugus kandevõime mõõtmised et valida täpsem ala plaatkoormuskatsele; teine juhus – plaatkoormuskatse asemel
    • Tee ehitus – kandevõime mõõtmised liival ja killustikul (kvaliteedikontroll). Probleemid nii geosünteetide kasutusega (mida tänased juhised ei arvesta) kui ka jämedateraliste kivimaterjalidega (puudulik kiilumisefekt, tihendusenergia küsimus, erinev Poissoni tegur…)
    • Kruusatee kandevõime mõõtmised (konflikt tee omaniku ja kasutaja vahel) et hinnata tee kandevõime vastavust soovitud koormusele mõõtmishetkel (tulemused võivad oluliselt erineda sõltuvalt veerežiimist – kuival ajal ja märjal ajal)
    • Kaevetööde järel kontrollmõõtmised – selgusid probleemid puuduliku tihendamisega, kuna kaevist ei olnud laiendatud taastäitmisel – üleminekuala on peaaegu poole nõrgem kui vana kate ja uus kaeveala keskel mis ilmselt kiirendab katte lagunemist just piiriala lähedalt (Karel Vergi magistritöö)
Uurimis- ja arendustööd nii teekatendite valdkonnas kui teedeasjanduses laiemalt
    • Karjäärimaterjalide võrdlev analüüs eesmärgiga kontrollida materjali vastavust projektis ettenähtud tasemele (proovivõtt, vibraatortihendamine, niiskussisalduse ja elastsusmooduli mõõtmine välitingimustes, võrdlused)
    • Uute materjalide kasutuselevõtuks vajalikud uurimis- ja katsetööd, tehnoloogia arendus
      • stabilroad – tsementstabiliseerimise lisand, mis annab kihile elastsust – materjal levib kiiresti Indias (linnatänavad, maanteed, kaubaterminali platsid, lennuväljad), paraku Eestis seda veel ei taheta kasutada. Edukas näide – Stora Enso Imavere saeveskis.
    • Eriveoste (rasked) jaoks vajalikud katendi kontrollarvutused ja uuringud (partnerid kontrollivad ka sildade osa)
    • Arendustööd taaskasutatavate materjalide (plastik, klaas) kasutamiseks teekatendites
    • Koostöö vajumitega seotud probleemide lahendamises (uretek)
    • Kaevetööde eeskirjade kaasajastamine (nõuded ja kontroll)

 

  • Viimasel ajal olulisemat tehtud ja teoksil:
    • Betoonkatendite uuring (Betooniühingu tellimusel)
    • Naastrehvide teemaline uuring (TalTech – Tallinna linnale)
    • Ettepanekud filtratsiooninõude asendamiseks külmakindlusnõudega sõelkõvera alusel (Soome normide järgi), maanteedel eeldusel, et killustikalus on toodud avatult muldkeha nõlvale (Tallinna tüüpkatendites realiseeritud)
    • Arendustööd koos e-pavement, Taltech ja Mektory’ga e-katendi katselõikudel
    • 270-tonnise trafo kavandatav vedu Pärnumaal
    • Ämari lennuala ekspertiis, mõõtmised ja planeerimised

 

  • Magistritööd töös
    • Külmstabiliseerimise kvaliteedikontroll
    • Sillutiskivikatendi projekteerimine ja ehitamine

Katendite projekteerimine teedele ja tänavatele
    • Eesti reeglite alusel (sh etapiviisilise ehituse arvestusega maanteedele) ja tüüpkatendite (Tallinn 2019) adapteerimisega teistele asumitele või aluspinnastele
    • Soome juhendite alusel (juhend 2018, Odemarki valem, tüüpkatendid tänavatele)
    • Taani juhendite baasil – MMOPP2017 (head lahendused nii Confalt-Densifalt poolelastsete kihtide kui erineva tugevusega tsementsideainega kihtide arvutuseks, ka sillutiskatete arvutus – kuid puudulik kliima osa)
    • Rootsi (PMS Objekt) juhendite alusel (väga hea kliimamoodul)
    • konstruktsioonide optimeerimine (hind, materjalide saadavus ja asendamine)
    • Arenduseesmärk – kasutada lähteandmetena materjalide kontrollitud parameetreid ja töötada välja vastavad algoritmid, et mõõdetav saaks olla lähedane arvutatavaga
    • Tegelikult ei piirdu tegevused teedega – tegeleme ka lennuväljade katenditega (Tartu, Tallinn, Ämari)
    • Missioon – optimaalne lahendus, kuid esmalt tuleb see leida

Viimaseid tehtud töid:

  • Pärnu möödasõidu (Ehitajate tee) katend (allhange Tuulekaru – Maanteeametile)

Meie osalusega projektid on võitnud ka Maanteeameti aasta parima tiitli – näiteks SWECO 2018

Teede projekteerimine ja planeerimine
    • Detailplaneeringute teedeosa ja liikluslahenduste konsulteerimine ja lahendamine
    • Väiksemate tee-ehituslike objektide projekteerimine (teede ja väljakute projekteerimine hoonete ehituses; parklate projekteerimine; mahasõidud ja juurdepääsud – ei pretendeeri suurematele objektidele kuna see pole meie põhisuund)
    • Trajektoori kontroll erinevate sõiduvahenditega (vajalik nii ristmike kui platside ja juurdepääsude planeerimisel)
    • Projektide ekspertiis (ja liiklusohutuse auditeerimine)
    • Arenduseesmärk – teede projekteerimisnormide kaasajastamine ja uue „Teedeehitaja käsiraamatu“ koostamine (osalemine protsessis) – normid ei peaks sisaldama ballasti ja tööjuhised võiks leida pigem käsiraamatust
    • Parkimisnormatiivi käsitlus Euroopa Komisjoni juhiste valguses (hea ühistranspordiühendusega asukohtades võib parkimiskohti vähem planeerida – kuigi Tallinn ei ole seda tahtnud veel tunnistada)

Liiklusuuringud
    • Projekteerimiseks vajalikud uuringud – liiklusohutuse inpekteerimine, loendus, liiklusprognoos, läbilaskvused
    • Liiklusloendused (automaatloendused koostöös ERCC-ga, käsiloendused vajadusel videosalvestusega)
    • LED-ekraanide mõju liiklusohutusele – eksperthinnangud
    • Liiklusohutuse inspekteerimine ja auditeerimine (näiteks, viimane töö – Reidi tee LOA Tallinnale)

Muud konsultatsioonid
      • Teedevaldkonna konsultatsioonitegevus laiemalt, sealhulgas ekspertarvamuste ja hinnangute koostamine kohtuasjades. Näiteks, olemasolevate erateede kandevõime mõõtmine ja selle alusel hinnangute koostamine.
      • Koolitused (nii TalTech raames kui ka otse) – näiteks – katendikoolitused, ringristmikud, liiklusohutuse audiitorite täiendkoolitused
      • Koostöös partneritega korraldame ka vajadusel objekti vaatluse (foto/videosalvestused) güptoriga Xenon (güptor on helikopteri sugulane, kuid väiksem ja odavam – nagu neljarattaline mopeed on auto sugulane aga pole auto)

Menu